Lause

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib lausetest loomulikus keeles; lauseloogika mõiste kohta vaata artiklit Lause (lauseloogika); predikaatloogika mõiste kohta vaata artiklit Lause (predikaatloogika); lausete kohta programmeerimiskeeltes vaata artiklit Lause (programmeerimine); muusika mõiste kohta vaata Muusikaline lause

Merge-arrow.svg
See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Lause semantiline funktsioon. Lisainfot artikli arutelust
Merge-arrow.svg
See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Lause pragmaatiline funktsioon. Lisainfot artikli arutelust

Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet. Lause on grammatiliselt sõltumatu teksti osa, süntaksi põhiüksus. Lause peamine tunnus on teate edastamine vastuvõtjale. Lause koosneb lause moodustajatest, milleks võib olla sõnavorm, fraas, osalause ja/või sekundaartarind.

Lause tunnuseid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lause võib olla

  • kontekstisidus – seda ei ole võimalik mõista konteksti teadmata. Küsimusest Kuhu mujale? on raske aru saada, kui ei tea tekstilist konteksti, kus seda küsilauset kasutati
  • kontekstivaba – tekstilisest kontekstist sõltumatu. Lause Radiaatorid olid soojad või Ema luges tütrele raamatut mõistmiseks ei pea teadma, millised laused sellele eelnesid
  • grammatiline – vastata keele nõuetele: Ma tahaksin saada uut autot
  • ebagrammatiline – mitte vastata keele nõuetele: Uut autot ma saada tahaksid.

Lause kui terviku funktsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõtte väljendamine lause abil tähendab, et lause kui tervik ja selle elemendid täidavad samaaegselt mitut eri funktsiooni. Eelkõige väljendab lause mingit sündmust, mida võib tinglikult nimetada situatsiooniks.

  • Lause funktsiooni, mis seisneb situatsiooni tähistamises, nimetatakse nominatiivseks funktsiooniks. Peale otseselt situatsiooni enda võib lause väljendada situatsiooni aega, vastavust tegelikkusele, kõneleja väärtushinnangut, suhtluseesmärki jms. Nominatiivne funktsioon koos muude loetletud funktsioonidega moodustab lause semantilise funktsiooni.


Lause tähenduses on põimunud kõneleja suhtluseesmärk ja mingi teatud sündmuse kirjeldus. [1]

Lausega väljendatavad suhtluseesmärgid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lausega kas

  • väidetakse midagi mingi sündmuse kohta: Malle pesi põrandat
  • küsitakse midagi mingi sündmuse kohta: Kas Malle pesi põrandat?
  • käsitakse kellelgi midagi teha: Pese põrandat!
  • ilmutatakse soovi, et mingi sündmus leiaks aset: Peseks Malle ometi põranda puhtaks!
  • avaldatakse imestust mingi sündmuse toimumise üle: Malle pesi tõesti põranda puhtaks!


Tüüpiline lause[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • on kontekstivaba

Väga tihti kasutatakse ka mittetäielikke lauseid:

  • väljajättelise ehk elliptilise lause ehk lünklause puhul on puuduvaid lauseelemente võimalik juurde mõelda. Teen trenni (= Ma teen trenni); Peeter tuli koju ja läks magama (= Peeter tuli koju ja Peeter läks magama).
  • vaeglause puhul on millegi puudumisel kindel tähendus. Lauses Selle teeb valmis paari päevaga pole alust ja sellest järeldub, et öeldu kehtib kelle tahes kohta.

Suulises argivestluses kasutatakse väga sageli lauseid, kust on välja jäetud kõik peale uut infot väljendava lauseosa ehk reema.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]


Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. § 474.