Muutuste raamat

Allikas: Vikipeedia
Ideogramm Yi 易 .

Muutuste raamat ehk "Yijing" (易经, Yìjīng: muutuste lõime(raamat)); muutuste kaanon) on esimene ja aluseliseim hiina kultuuri kirjalik teos. Selle vana-hiina kultuuri "raamatute raamatuga" algavad Hiinas traditsionaalsed bibliograafilised kataloogid. Seda ka seetõttu, et nende alguses on äratoodud konfutsionismi kanoonilised raamatud, millede seas on "Muutuste raamat" esimesel ja auväärseimal kohal. Raamatu teksti päheõppimisega algas seal kooliharidus.

Raamatu esimeseks ja vanemaks nimeks on "Zhouyi" (ringmuutused, muutuste ring(lus) ehk tsükkel; Zhou (dünastia nimi) muutused)[1]

Teos on kokkuvõte kuuejooneliste märkidega tähistatud 64-st inimelu lootüübist. Selle põhitekst on üldistus omaaegse (võimukandjate) elu olukordatest, neid muutnud lugudest, nende lugude vahemikest ja nendes vahemikes asetleidnud sündmustest. Seejuures ülimalt napp, äärmiselt korrastatud ja märgiliselt liigendatud.

Teos uurimisainese, selle põhimõtete, teksti ja selle mõju ning rakenduse uurimise ja arendamisega eri kultuurivaldkondades tegeleb itsingistika ehk Muutuste uurimine.

Ehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuusjoonte järgnevus Yi Jingis.

"Muutuste raamat" koosneb kahest osast: kuusjoontest kuuikmärkide ehk heksagrammide juurde kirjutatud põhitekstist ning selgitavatest ja täiendavatest lisadest. Võimalik, et kuusjoontest kuuikmärgid kujunesid välja teise aastatuhande keskel eKr, põhitekst pandi kirja VIII–VII sajandil eKr ja lisad ("Shi Yi") V–IV sajandil eKr.[2]

Raamatu põhitekst on liigendatud läbi 64 kuuikmärgi 64-ks kuuevahemikuliseks looks. Nende märkide igal tasandil on üks kahest võimalikust joonetüübist: kas pidev või katkendlik.

Kuusjooned kujutavad üldolukordi. Nende joonte pingestused kujutavad olukordade tasandite pingestusi. Nende kui kuuikmärkidega märgitakse lugusid, milles nende poolt kujutatavad olukorrad tekkivad. Nende jooned märgivad ka lugude kuut vahemikku.

4099 (642 = 4096) hieroglüüfist koosnev pooleldi riimis kirjutatud põhitekst jaguneb märkide ja nende joonte vahel (keskmiselt 9 igale loole ja igale vahemikule). See vihjab lugudes ja nende vahemikes aset leida võivatele sündmustele, toob ära üldsõnalisi endeid ja jagab käitumissoovitusi suursugusele.

Kuusjoonte järjestus ja 60 tsükkel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muutuste raamatus olev kuusjoonte järjestust on nimetatud Wang Weni korrastuseks. See järjestus on seotud 60 aastase tsüklikaga.

ÜLEMINE LÕIME (SHANG JING)
I Iching-hexagram-01.svg Iching-hexagram-03.svg Iching-hexagram-05.svg Iching-hexagram-07.svg Iching-hexagram-09.svg
II Iching-hexagram-11.svg Iching-hexagram-13.svg Iching-hexagram-15.svg Iching-hexagram-17.svg Iching-hexagram-19.svg
III Iching-hexagram-21.svg Iching-hexagram-23.svg Iching-hexagram-25.svg Iching-hexagram-27.svg Iching-hexagram-29.svg
ALUMINE LÕIME (XIA JING)
IV Iching-hexagram-31.svg Iching-hexagram-33.svg Iching-hexagram-35.svg Iching-hexagram-37.svg Iching-hexagram-39.svg
V Iching-hexagram-41.svg Iching-hexagram-43.svg Iching-hexagram-45.svg Iching-hexagram-47.svg Iching-hexagram-49.svg
VI Iching-hexagram-51.svg Iching-hexagram-53.svg Iching-hexagram-55.svg Iching-hexagram-57.svg Iching-hexagram-59.svg
60 tsüklist väljajäävad
Iching-hexagram-61.svg Iching-hexagram-63.svg

Kuuekümnene tsükkel. Tavaliselt jäetakse kuuekümnese tsükli saamiseks raamatule omasest järjestust välja vähim seoseid omavad 1., 2., 29. ja 30. kuusjoon. Seda kohtab Wei Bo-yangi "Zhouyi Cantong qi's", kus kuusjoonte järjestus kasutatakse kuukalendri ööpäevade tähistamiseks (igale kaks) ja selle abil alkeemilise tsükli kirjeldamiseks. Samuti on selle ära toonud ka Liu I-ming [3]. 1., 2., 29. ja 29. kuusjoon pannakse sel juhul ringtsükli äärmistesse punktidesse (nö võrdpäevsused ja pööripäevad) ja nendega märgitakse peamisi alkeemilisi vahendeid (alkeemiline nõud (1.) ja ahi (2.)) ning ravimi koostisosi (vesi (29.) ja tuli (29.)). Samalaadset väljajätmist on kasutatud ka Fu Xi korrastuse ringil esitamise korral.

J. Blofeld toob oma tõlke lisades [4] ära ka teistmoodi reastatud kuuekümne kuusjoone kogu kuukalendri aastat ja kuid hõlmava järjestuse. Sel juhul on jäetud välja aastaegadega vastavusse pandud 29., 30., 52., ja 58. kuusjoon.

Kuusjoonte järjestuses peituv muster tuleb välja nende ringkuusjoonte rea esitusel läbi mustade ja valgete ruutude. [5]

Teke ja koht Hiinas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teose tekke aluseks oli umbes kaheksa sajandit kestnud ennustuspraktika, mis valmis läbi praktikas ülestähendatud ennustamise üksikjuhtumite liigitamise ja neid läbiva ühisosa leidmise. Ehki raamat tulenes ennustamisest, pole ta mõeldud enam otseselt selleks, vaid selle ületamiseks. Elutunnetuse ja mõistmise väljakujundamiseks. "Muutuste raamatuni" viinud ennustamise (prognoosimise) tulemuste ülestäheldamise ja toimuva jälgimise käigus kujunes välja Shang-Yin'i epohhil hiina vanim hieroglüüfkiri. Esimesed märgid protokirjast on Hiinas leitud arheoloogide poolt 5–4 aastatuhandetesse eKr kuuluvalt neoliitikumi aegselt maalitud keraamikalt. See aeg on umbes 2 aastatuhandet varajasem isegi traditsioonilisest hieroglüüfide loomisversioonist.[6]

Raamatu põhitekst tekkis ümber vana ennustamispraktika ja sai lähtepunktiks edaspidisele filosofeerimisele. Sellest on räägitud kui Vana-Hiina filosoofia alusest. Teos on mõjutanud kõige erinevamaid kultuurisfääre. Raamat on ümbritsetud suurest ja vägagi vastuolulisest kommenteerivast kirjandusest. Vana-Hiina kultuuris kasutatav süstemaatika – elu ja teadmisi korrastavad skeemid ja liigendused pärinevad valdavalt sellest või on sellega lahutamatult seotud.

"Muutuste raamatu" kasutus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuigi teose põhitekst tekkis ennustamise käigus ja selle tarvis, ei piirdu ta osa vaid ennustamisega. Peamises lisas "Xici Zhuan"'is (I 2.,10., 12.)[1] on mitmeid kordi puudutatud ka põhiteksti kasutamist. Kokkuvõte nendest teose kasutamisega seotud tegevustest ja samas ka selle omandamisega seotud arengu astmetest on toodud ära järgnevalt:

  1. Rahulikul ajal loeti teksti, mõtiskleti selle sisu üle ning püüti sest juhinduda oma kõnes. Raamatu lugemine ja uurimine võimaldab mõista elu olukordade, lugude, nende vahemike ja sündmuste põhitüüpe, neisse sobivaid tegevusi ja neist tulenevaid tagajärgi.
  2. Eluvoolu kõrvalt vaadates ennustati, süüviti ennetesse ning püüti juhinduda ettekuulutustest. Ennustamine võimaldab luua sideme vaid lugemisel ja mõtisklemisel omandatu ja tegeliku elu vahel.
  3. Läbi ettevõtmiste eluvoolu astudes jälgiti sündmusi ja muutusi, tunti ära lugusid ja püüti juhinduda neist oma tegudes. Lugemisel ja ennustamisel omandatud mõistmine võimaldab seeläbi olukordasid, lugusid ja neile omaseid sündmusi ära tunda juba vahetus elus.
  4. Omadega mäel olles vaadeldi kuusjooni ja kujundeid, kui elu läbivaid ühisvorme ning püüti neist juhinduda oma loomingus. Kuusjoonte ehituse ja kujundite tunnetus võimaldavat leida sobivaid vormilahendeid loodavatele asjadele. Skeemide kasutus aga aitab elu süstematiseerida ja modelleerida.

Kui inimene on teadlikkuseks küps, siis unustavat ta kaudsed sõnad ja otsused ning kuusjoonte vahetu olemus ühtivat ta teadvusega. Siis polevat ta teod tulenevad mitte enam õpetatusest, vaid esile kutsutud üleüldisest kooskõlast.

"Muutuste raamatu" käsitlemise olulisemad koolkonnad Hiinas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koolkondade liigenduses on näha eelnevalt käsitletud nelja raamatu kasutamisviisi[7].

I Tekstilised suundused[muuda | redigeeri lähteteksti]

"Teadvustamise seaduspärasuste kool" (Yili-pai) – Hani dünastia aegsed filosoofid.

  1. "Õigluse (kohuse) ja seaduse (printsiibi)" suundus. (Filosoofiliste printsiipide väljaarendamine.)
  2. Kommenteeriv suundus. Kommenteerimine, ajalooliste faktide kontroll, nimede ja reaalide väljaselgitamine.

II Ennustamis-suundused[muuda | redigeeri lähteteksti]

"Ennustamise kool " (Xjanshu-pai) – meetodeid gua'dega tuleviku ennustamiseks. Mantiline suundus. Raamatute tekstide ja gua'de kasutamine tuleviku ennustamiseks.

III Tegevuslikud suundused[muuda | redigeeri lähteteksti]

"Taoistlik kool" (Dao-jia) – raamatu filosoofiat ja printsiipe kasutati erinevate praktiliste tehnikate väljatöötamiseks. Näiteks Tai-chi juan, meditatsioon, meditsiin, alkeemia, feng-shui ja sõjakunst.

IV Loomingulised suundused[muuda | redigeeri lähteteksti]

"Kujundite (vormide-sümbolite) ja arvude kool" (Xjanshu-pai) – Songi dünastia aegsed filosoofid. Sümbolitel ja arvudel põhinev mudelite loomine teaduslik-tehniliste saavutuste üldistamiseks.

Teos on mõjutanud kõige erinevamaid Vana-Hiina kultuurisfääre: filosoofiat, matemaatikat, poliitikat, sõjapidamise strateegiat, meditsiini, kunsti ning maali- ja muusikateooriat.

Peale "Yi Jingis" sisalduvate lisade on Kaug-Idas kirjutatud raamatu kohta veel interpreteerivaid traktaate, traktaate ennustustehnikast ja traktaate, mis tõlgendavad teost filosoofiliselt. Teoste koguarv on juba ületanud kahe tuhande. 20. sajandi algul loetleti ainuüksi hiina konfutsionistlikus kirjanduses – arvestamata taoistlikke, budistlikke ja jaapanlaste töid – umbes viissada "Yi Jingi" käsitlevat teost.

Raamatu saatus Läänes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Euroopas pärineb esimene märge raamatu kohta 1681. aastast. Lääne uurimused jagas Konstantin Štšutski kolme perioodi[2]:

1) esimene, mis algas 1736. aasta esmatõlkega ning paistis silma ebapiisava teksti tundmisega ja erinevate fantastiliste teooriatega raamatu olemuse kohta. Veidramateks neist on selle pidamine sõnastikuks või siis falloseliseks kosmogooniaks.

2) teisel ilmus 1876. aastast alates 21 aasta jooksul viis täielikku tõlget. Neist parimaks ja praegugi arvestatavaks on James Legge töö.

3) kolmas algas Richard Wilhelmi tõlke ilmumisega 1924. aastal. Sellele perioodile on olnud omane traditsiooni edastamine, teksti uurimine ja interpreteerivatesse teostesse süüvimine.

Tõlkimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Läänes on "Muutuste raamatut" tõlgitud umbes 270 aastat. Tõlkimine on saavutanud juba oma lae. On tehtud sõna-sõnaline tõlge (K. Štšutski), on toetutud hiinlastest haritlaste ülevaatlikule tõlke kontrollile (J. Blofeld), on lähtutud otsesest hiina ennustustraditsiooni kandja juhendustest (R. Wilhelm) ja on ilmunud ka põhjalik tõlge hiinlasest haritlaselt (H. Wei). On käsitletud olulisemate hieroglüüfide piktograafilist koostist (R. Ristema ja S. Karcher). On ilmunud kolm eri vana-hiina filosoofiliste koolkondade käsitluste tõlget (T. Cleary) ja ühe ennustusliku käsitluse tõlge (W. A. Sherrilli toimetatud W. K. Chu töö).

Peale selle on ilmunud arvukalt kirjutisi, teadustöid, uurimusi, esseesid, artikleid ja raamatuid. Osa seoses selle märgistiku erinevate kasutamisaspektidega Vanas-Hiinas, osa mis tutvustavad vanu ennustamis- ja numeroloogilisi süsteeme. Peale selle on ilmunud palju lihtsustusi ja arendusi igapäevaseks ennustamiseks. Samuti pilte ja kaarte kuusjoontele. Kuid ka tõlkeid ja raamatuid, mis avavad teose kasutamist hiina sisemises alkeemias.

Mõju[muuda | redigeeri lähteteksti]

"Muutuste raamatul" on omalaadne inspireeriv osa ka tänapäevase postmodernse abstraktse maailma ja elukeskkonna tekkes. Sellest sai inspiratsiooni kahendsüsteemi leiutamisel, mis sai eelduseks digitaalse maailmani viinud arengule, ka ühe mehhaanilise arvuti valmistanud G. W. Leibnitz. Sellest oli vaimustatud Gustav Jung, kes nägi selles enda poolt avastatud arhetüüpide kogumikku ja sünkroonsusprintsiibi kehastust. Teosest on lähtunud abstraktsionismi isa Vassili Kandinsky oma maalimises "ühe joonega" ja Jackson Pollock oma "maalimises valgega". Selle põhialustele tugineb ameerika helilooja John Cage uus muusika kompositsiooni teooria.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 И цзин -- Чжоу И. Система Перемен -- Циклические Перемены / Перев. с кит. Б. Б. Виногродского. -- М.: "Северный ковш", 1999.
  2. 2,0 2,1 Щуцкий Ю. К. Китайская классическая «Книга Перемен». Под ред. А. И. Кобзева. М., 2003.
  3. Thomas F.Cleary. I CHING MANDALAS Shambhala Dragon Editions 1989 ISBN 9780877734185
  4. John BLOFELD : I Ching (1965 Allen & Unwin)
  5. Ivo Vahur, Muutuste raamatu keel. Tallinn 2009 ISBN 9789949184507 lk 14
  6. В.Е. Еремеев Традиционная наука Китая [1]
  7. Jou, Tsung Hwa. The Tao of I Ching. Tai Chi Foundation, 1984

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Valdavalt inglise keeles ilmunud 21. sajandi eelsed tõlked ja olulisemad tööd.
  • Legge, James (1964). I Ching: Book of Changes, With introduction and study guide by Ch'u Chai and Winberg Chai. New York: Citadel Press.
  • Wilhelm, Richard and Baynes, Cary (1967). The I Ching or Book of Changes, With foreword by Carl Jung. 3rd. ed., Princeton University Press#Bollingen Series XIX. Princeton NJ: Princeton University Press (1st ed. 1950).
  • Wu Wei (revised 2005). I Ching, The Book Of Answers. Malibu, CA: Power Press. ISBN 0-943015-41-3.
  • Cheng Yi (1988, 2003). I Ching: The Book of Change, Trans. by Thomas Cleary. Boston, London: Shambhala Publications. ISBN 1-59030-015-7.
  • Щуцкий Ю. К. Китайская классическая «Книга Перемен». Под ред. А. И. Кобзева. М., 2003.
  • У Цзинь, Ван Юншэн. Сто ответов на вопросы о «Чжоу и». Пер. с англ. Киев.: Ника-Центр, 2001.-312 с.
  • Перев. с кит. Б. Б. Виногродского. И цзин-Чжоу И. М. "Северный ковш", 1999.
  • Richard Wilhelmi töö tõlge ja kohandus Jaanus Sarapuu, Muutuste Raamat. Hiina ennustamise õpik «Jitsing» Buddhakirjastus 1995
  • Stephen Karcher, tõlge Helje Heinoja. Lihtne ja arusaadav Yijing. Teejuht muutuste oraakli juurde. Ersen Tallinn 2005 ISBN 9985-76-900-7
  • Ivo Vahur, Muutuste raamatu lugude selgitus. Tallinn 2003 ISBN 9949-10-004-6
  • Ivo Vahur, Yi Jingi loogika. Tallinn 2010 ISBN 9789949189441

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muutuste raamatu kuusjoonte nimekiri
Wikisource-logo.svg
Muutuste raamatu hieroglüüftekst (維基文庫):