Jackson Pollock

Allikas: Vikipeedia

Jackson Pollock (28. jaanuar 1912 Cody, Wyoming11. august 1956 East Hampton, New York) oli Ameerika Ühendriikide kunstnik, action paintingu tuntuim esindaja.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Noorimana viiest pojast, sündis Pollock Codys Wyomingis ja kasvas üles Arizonas ja Californias. Ta õppis Los Angeleses. Aastal 1929, järgnedes oma vennale Charlesile, kolis ta New Yorki, kus nad mõlemad õppisid Thomas Hart Bentoni käe all, kes oli Ameerika realismi juhtfiguure.

Polloci varasemad tööd olid mõjutatud Bentonist, kuid see mõju ei seisnenud mitte niiväga loomingu kui Bentoni loomuse mõjus. Suurt mõju avaldasid ka Mehhiko muralistid, eriti kohtumine David Alfaro Siqueirosega. Hiljem ka Picassost ja sürrealism (eriti Joan Miró).

1938. aastal asus Pollock tööle föderaalse kunstiprojekti heaks ja olenemata oma vastuolust sellesse õnnestus tal sinna jääda kuni projekti lõpuni 1943. aastal. 1943 toimus New Yorgis ka Pollocki esimene personaalnäitus ja Pollock sõlmis aastase lepingu tolleaegse New Yorgi kõige prestiižikama kunstikoguja Peggy Guggenheimiga.

Guggenheimi galerii grupinäitusel avastas Pollocki tööd ka kunstikriitik Clement Greenberg, kellele Pollock hilisem kuulsus suuresti tänu võlgneb.

Pollocki stuudio

Mitmed aastad raviti Pollockil alkoholismi ja depressiooni, ning sel ajal tutvus ta Carl Jungi teooriatega, mille alusel hakkas ta välja töötama oma isikupärast maalimisviisi.

1945. aasta oktoobris abiellus ta oma kauaaegse kunstnikust kallima Lee Krasneriga, misjärel koliti Springsi East Hamptonis New Yorgi osariigis. Elukohaks sai puust maja, mille lähedal asuvast küünist sai peagi Pollocki stuudio.

Küün oli täiuslik stuudio Pollockile, katsetamaks voolava värviga. Ta hakkas lõuendeid põrandale asetama ja leiutas nõnda tehnika, mis sai nimeks dripping ('tilkuv'). Selle tehnika tõttu sai Pollock hiljem nimeks "Jack the dripper" (nimetuse andis ajakiri Time ühes oma 1956. aasta väljaandes).

Pollocki loodud tehnika oli ka üheks alusepaniaks action paintingu ('tegevusmaal') mõistele.

Pollock hukkus 11. augustil 1956. aastal autoavariis. Temaga ühes autos viibisid Edith Metzger ja Ruth Kligman, kellest esimene samuti hukkus.

Tsitaate Pollockist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamasti oli ta vaikne, endassesulgunud poiss ja isegi lõbusas seltskonnas oli tema ümber mingi kurbuse aura.

Thomas Hart Benton, kommenteerimas Pollockit ajal, mil ta tema juures õppis.

See oli tõeline draama. Lõuendit tabava värvi plahvatus; tantsuline liikumine; piinatud silmad otsimas, kuhu värv järgmisena paisata... minu käed värisesid.

Hans Namuth, fotograaf, kes tegi hulgaliselt pilte töötavast Pollockist ja kaks filmi maalide valmimisest.

Nimekiri olulistest teostest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Trivia[muuda | redigeeri lähteteksti]

2006. aasta novembris müüs David Geffen Pollocki teose "No. 5, 1948" 140 miljoni USA dollari eest ja tollel hetkel oli tegemist suurima summaga, mis ühe kunstiteose eest välja käidud. Ostjaks oli arvatavasti David Martinez.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]