Jackson Pollock

Allikas: Vikipeedia
Jackson Pollock
Sünniaeg 28. jaanuar 1912
Surmaaeg 11. august 1956 (44-aastaselt)
Amet maalikunstnik, joonistaja, graafik
Stiil abstraktsionism
Abikaasa(d) Lee Krasner
Autogramm

Paul Jackson Pollock (28. jaanuar 1912 Cody, Wyoming11. august 1956 East Hampton, New York) oli Ameerika Ühendriikide kunstnik, action painting'u tuntuim esindaja.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Pere viiest pojast noorimana sündis Pollock Codys Wyomingi osariigis ning jõudis noorpõlves elada veel Arizona ja California osariigis. Ta õppis Los Angeleses. Aastal 1929, järgnedes oma vennale Charlesile, kolis ta New Yorki, kus nad mõlemad õppisid Thomas Hart Bentoni käe all, kes oli Ameerika realismi juhtfiguure.

Pollocki varasemad teosed olid mõjutatud Bentonist, kuid see mõju ei seisnenud mitte niivõrd loomingu kui Bentoni loomuse mõjus. Suurt mõju avaldasid ka Mehhiko muralistid, eriti kohtumine David Alfaro Siqueirosega. Hiljem ka Picasso ja sürrealism (eriti Joan Miró).

1938. aastal asus Pollock tööle föderaalses kunstiprojektis ja olenemata oma vastuolust sellesse õnnestus tal sinna jääda kuni projekti lõpuni 1943. aastal. 1943 toimus New Yorgis ka Pollocki esimene isikunäitus ja Pollock sõlmis aastase lepingu tolleaegse New Yorgi kõige prestiižikama kunstikoguja Peggy Guggenheimiga.

Guggenheimi galerii grupinäitusel avastas Pollocki teosed ka kunstikriitik Clement Greenberg, kellele Pollock hilisema kuulsuse eest suuresti tänu võlgneb.

Pollocki stuudio

Mitme aasta jooksul raviti Pollockil alkoholismi ja depressiooni, ning sel ajal tutvus ta Carl Jungi teooriatega, mille alusel hakkas ta välja töötama oma isikupärast maalimisviisi.

1945. aasta oktoobris abiellus ta oma kauaaegse kunstnikust kallima Lee Krasneriga, misjärel koliti Springsi East Hamptonis New Yorgi osariigis. Elukohaks sai puust maja, mille lähedal asuvast küünist sai peagi Pollocki stuudio.

Küün oli täiuslik stuudio Pollockile, katsetamaks voolava värviga. Ta hakkas lõuendeid põrandale asetama ja leiutas nõnda tehnika, mis sai nimeks dripping ('tilgutamine'). Selle tehnika tõttu sai Pollock hiljem nimeks "Jack the dripper" (nimetuse andis ajakiri Time ühes oma 1956. aasta numbris). Tema tilgutamistehnika mõjutajaks peetakse Ukraina päritolu Janet Sobelit.[1]

Pollocki loodud tehnika oli ka üks action painting'u ('tegevusmaal') mõistele alusepanijaid.

Pollock hukkus 11. augustil 1956 liiklusõnnetuses. Temaga ühes autos viibisid Edith Metzger ja Ruth Kligman, kellest esimene samuti hukkus.

Tsitaate Pollocki kohta[muuda | muuda lähteteksti]

Enamasti oli ta vaikne, endassesulgunud poiss ja isegi lõbusas seltskonnas oli tema ümber mingi kurbuse aura.

Thomas Hart Benton, kommenteerimas Pollockit ajal, mil ta tema juures õppis.

See oli tõeline draama. Lõuendit tabava värvi plahvatus; tantsuline liikumine; piinatud silmad otsimas, kuhu värv järgmisena paisata... minu käed värisesid.

Hans Namuth, fotograaf, kes tegi hulgaliselt pilte töötavast Pollockist ja kaks filmi maalide valmimisest.

Olulisi teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Trivia[muuda | muuda lähteteksti]

2006. aasta novembris müüs David Geffen Pollocki teose "No. 5, 1948" 140 miljoni USA dollari eest ja tol ajal oli tegemist suurima summaga, mis on ühe kunstiteose eest makstud. Ostja oli arvatavasti David Martinez.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Overlooked No More: Janet Sobel, Whose Art Influenced Jackson Pollock". The New York Times. 30. juuli 2021. Vaadatud 22. märtsil 2022.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]