Monta Kroma

Monta Kroma (sünninimi Monta Apse; 27. veebruar 1919 Jelgava – 25. juuli 1994 Riia) oli läti luuletaja.

Monta Kroma sündis Jelgavas rätsepa perekonnas, mõni aeg hiljem kolis pere Riiga.

Monta Kroma hakkas luuletusi kirjutama juba lapsepõlves. Tema esimene luuletus avaldati ajalehes Jaunākās Ziņas 1934. aastal. 1938. aastal lõpetas ta Riia 2. Gümnaasiumi. Seejärel töötas keemialaboris ja bussikonduktorina. Ta oli lühikest aega abielus Kārlis Kromsiga. Teise maailmasõja ajal oli Monta Krome Punaarmees sanitar ja sidepidaja ning õppis Moskvas ajakirjanduskursustel.

1945. aastal pöördus ta Riiga tagasi ja asus tööle ajalehe Cīņa toimetuses, kus töötas kuni 1950. aastani. 1950–1952 õppis Riias parteikoolis. Kirjanike Liidu liige oli alates 1947. aastast. 1959–1963 õppis Läti Riiklikus Ülikoolis läti keelt ja kirjandust. 1963. aastal lõpetas kõrgemad kirjanduskursused Moskvas. Töötas ajakirjade Padomju Latvijas Sieviete ja Draugs toimetustes, oli kirjastuse Liesma toimetaja 1968–1974.

1950. aastatel esindas Monta Kroma looming sotsialistliku realismi stiili. 1960.–1980. aastatel oli ta aga üks eredamaid moderniste läti luules.

Luulekogud

• "Svinīgais solījums", poeem lastele ("Pidulik lubadus") (1947)
• "Tev, gvard" ("Sulle, kaardiväelane") (1950)
• "Tālo apvāršņu zemē" ("Maa kaugel horisondil") (1956)
• "Tuvplānā" ("Lähivaates") (1966)
• "Lūpas. Tu. Lūpas. Es" ("Huuled. Sina. Huuled. Mina") (1970)
• "Skaņas nospiedums" ("Heli jäljend") (1975)
• "Refrēni", valikkogu uute luuletustega ("Refräänid") (1979)
• "Stāvā jūra" ("Seisev meri") (1982)
• "Monta" (1985)
• "Citi veidi" ("Teised viisid") (1988)
• "Esmu", valikkogu uute luuletustega ("Olen") (1989)
• "Jānis" (2001)