Melanotsüüt

Allikas: Vikipeedia

Melanotsüüdiks (ladina melanocytus) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel peamiselt epidermise osades paiknevat spetsialiseerunud pigmendirakku.[1]

Melanotsüüdid mõjutavad ka juuste ja naha värvust.

Melanotsüüdid arenevad ja migreeruvad inimese lootel embrüonaalses eluetapis crista neuralis'es melanoblastidest.

Sihtkohta jõudnud melanotsüüdid hakkavad melanosoomi, mille sees sünteesitakse melaniini, komplekteerima.

Melanotsüüdid paiknevad epidermise stratum basale kihis ja on tihedalt seotud keratinotsüütide ja Langerhansi rakkudega. Umbes iga kümnes basaalkihi rakkudest on melanotsüüt, lisaks on melanotsüüdid ka karvafolliikulites, limaskestadel ja silmades.

Teadlaste avastus, stressi tõttu surevate melanotsüütidega seoses, võib indikeerida, et melanotsüüte uutega ei asendata.[2]

Roomajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madudel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madudel on melanotsüüte tuvastatud peamiselt nahas. Melanotsüüdid liigitatakse asukoha järgi: pärisnahas paiknevad naha melanotsüüdid, epidermises paiknevad epidermaalsed melanotsüüdid ja nahaalused melanotsüüdid, mis paiknevad sügaval nahas ja moodustavad võrgustiku. Kõik nimetatud rakud sisaldavad melaniini sünteesivaid osiseid. Lisaks sisaldavad melaniini-ladestusi ka mõningate inimeste suhtes mürkmadudeks liigitatud madude, näiteks pärisrästiklaste ja lõgismadulaste peas paiknevad mürginäärmeid katvad koed, lihased kui ka mürginäärmed. Sugukonda Colubridae liigitatud madudel melaniiniladestusi Duvernoy näärmetes ei ole tuvastatud.[3]

Imetajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Patoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vitiliigo[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vitiliigo

Mitmetel selgroogsetel loomadel (näiteks inimestel, kassidel, pühvlitel, hobustel, sigadel ja koertel) põhjustab epidermaalsete melanotsüütide hävimine tõenäoliselt vitiliigot.[4]

Melanoom[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Melanoom

Melanoomi patogenees ja ravi on siiani lõpuni uurimata. Mitmed melanotsüütide arengus osalevaid geene on tuvastatud ka maliignetes melanotsüütides, mida on tuvastatud melanoomi põdevate inimeste kasvajakolletes.[5]

Inimeste melanoomi rakuliinide põhjal arvatakse, et melanoomi tekkes mängivad rolli ka rakkude eritatavad kasvufaktorid nagu tuumornekroosifaktor alfa, tuumornekroosifaktor beeta, närvikasvufaktor (NGF) jpt.

Ravim-indutseeritud patoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dopamiin[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rakukultuuridega seotud uuringud indikeerivad, et dopamiin indutseerib melanotüütide apoptoosi.[6]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 465:2004.
  2. Stress muudabki juuksed halliks, Eesti Rahvusringhääling, 14/06/2013, veebiversioon (vaadatud 20.06.2014)
  3. F.Harwey Puogh, Gary Kwiecinski, Willy Bemis, [file:///C:/Documents%20and%20Settings/kasutaja/My%20Documents/EuropeanVIper/1978_Pough,%20Kwiecinski,%20Bemis_Melanin_deposits_associated_with_the_venom_glands_of_snakes.pdf Melanin Deposits Associated with the Venom Glands of Snakes],J.Morph, (1978), 155':63 - 72, veebiversioon (vaadatud 20.06.2014) (inglise keeles)
  4. Rebat M. Halder, Johnathan L. Chappell, Vitiligo Update, Elsevier, lk 86, 2009, doi:10.1016/j.sder.2009.04.008, veebiversioon (vaadatud 01.06.2014) (inglise keeles)
  5. Audrey Uong ja Leonard I. Zon, Melanocytes in Development and Cancer, J Cell Physiol. Jan 2010; 222(1): 38–41., PMCID: PMC2783760, doi: 10.1002/jcp.21935, veebiversioon (vaadatud 20.06.2014) (inglise keeles)
  6. Chu CY, Liu YL, Chiu HC, Jee SH., http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16704636 Dopamine-induced apoptosis in human melanocytes involves generation of reactive oxygen species. Lühikokkuvõte., Br J Dermatol. 2006 Jun;154(6):1071-9., veebiversioon (vaadatud 20.06.2014) (inglise keeles)

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]