Meeled

Allikas: Vikipeedia

Meeled on loomade (sh inimeste) taju modaalsused, mis on seotud erinevate meeleorganitega.

Traditsiooniliselt on eristatud viit meelt: nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine ja maitsmine. Meeli on kindlasti rohkem – valumeel, temperatuurimeel, tasakaalumeel ja propriotseptsioon.

Eri loomadel võivad meeled olla erinevad ja neid võib olla erinev arv.

Meelte eristamiskriteerium ja arv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Traditsioonilise vaate järgi, mida omistatakse Aristotelesele, on meeli viis: nägemine, kuulmine, kompimine, maitsmine ja haistmine. Hilisemas filosoofilises kirjanduses on küsitud, miks meeli on viis.

Selleks, et meeli loendada, peavad olema kriteerium, mille järgi erinevad tajud kuuluvad eri meelte alla, ning ühisjooned, mille järgi tajud arvatakse ühe ja sama meele alla. Seega tuleb ka öelda, milles seisneb iga meele loomus.

Võimalikud eristustunnused on taju saamise viisid (osalev meeleelund, psüühilised protsessid, füüsikalised stiimulid), taju objekt või tajutav omadus (värvus, heli jne) ja taju kogemuslikud omadused. On vaieldud selle üle, milline on õige kriteerium. Matthew Nuddsi (2004) järgi ei ole ükski kriteerium õige.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Blackwell 1993.

XCIX, lk 1–24.