Meeled

Allikas: Vikipeedia

Meeled (lad sensus, ingl senses) on loomade (sealhulgas inimeste) võime tunnetada välis- või sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid. Meeled vahendavad informatsiooni läbi meeleelundite (näiteks silmad, kõrvad, ninaõõne haistmisepiteel) või hajusalt paiknevate retseptorrakkude (kompimistundlikud retseptorid nahas), mis muudavad füüsikalised stiimulid närviimpulssideks[1]. Meeleelundite poolt vahendatavad aistingud võimaldavad loomadel kõrgemates ajukeskustes panna aluse taju protsessidele. Traditsiooniliselt on eristatud viit meelt: nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine ja maitsmine. Meeli on kindlasti rohkem – valumeel, temperatuurimeel, tasakaalumeel ja propriotseptsioon[2]. Eri loomadel võivad meeled olla erinevad ja neid võib olla erinev arv.

Oluline on eristada meelelist informatsioonitöötlust ja taju. Taju sisu võib oluliselt muutuda ilma meelelise informatsioonitöötluse muutuseta (vt. joonist "Taju ja meelelise infomaatsioonitöötlus"). Teaduskirjanduses kasutatakse tihti ka aistingu mõistet, mis võib viidata retseptorrakus aset leidvale füsioloogilisele protsessile, kuid vahel viitab teadvustatud meelelisele elamusele.

Taju ja meelelise informatsiooni töötlus: pildil võib tajuda kahte näo siluetti või vaasi, kuigi nägemismeele poolt edastatav informatsioon ei muutu.

Meelte eristamiskriteerium ja arv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Traditsioonilise vaate järgi, mida omistatakse Aristotelesele, on meeli viis: nägemine, kuulmine, kompimine, maitsmine ja haistmine [3]. Hilisemas filosoofilises kirjanduses on juureldud, miks meeli on viis. Selleks, et meeli loendada, peavad olema kriteeriumid, mille järgi erinevad tajud kuuluvad eri meelte alla, ning ühisjooned, mille järgi tajud arvatakse ühe ja sama meele alla. Seega tuleb ka öelda, milles seisneb iga meele loomus. Võimalikud eristustunnused on taju objekt või tajutav omadus (värvus, heli jne), taju elamuslikud omadused, tajus osalev meeleelund ja selle seos ajuga ning taju füüsikalised stiimulid [4]. On vaieldud selle üle, milline on õige kriteerium ning on autoreid, kes ei ei pea ühtegi kriteeriumit õigeks [5].

Eksperimentaalbioloogias defineeritakse meeli läbi stiimulite detektsiooni vahendavate molekulaarsete mehhanismide ning meelelist informatsioonitöötlust vahendavate närvijuhteteede.

Klassikalised meeled[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nägemismeel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k. sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid. Nägemismeel võimaldab eristada valgusintensiivust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Imetajad detekteerivad muutusi valgusinformatsioonis läbi silmavõrkkestas paiknevate fotoretseptorite.

Kuulmismeel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuulmine ehk kuulmismeel (ingl. k. hearing, audition) on võime eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel mingi spetsiaalse (kuulmis)elundi (tavaliselt kõrva) abil[6]. Kuulmismeel võimaldab teha kindlaks heliallika asukoha ja liikumise ruumis. Imetajates detekteeritakse helilaineid kõrvas, kus mehhaaniline vibratsioon konverteeritakse sisekõrvas närviimpulssideks. Kuna kuulmine eeldab mehhaaniliste stiimulite (molekulide vibratsioon) detekteerimist, siis sarnaselt kompimismeelele liigitatakse kuulmismeel mehhanosensatsiooni alla (ingl. k. mechanosensation).

Haistmismeel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Haistmine ehk haistmismeel (ingl. k. olfaction) on kemosensoorne meel, mis võimaldab spetsiaalse haistmiselundi või selleks kohastunud haisterakkude abil tajuda ja eristada keskkonnas (õhus ja/või vees) levivaid keemiliste ühendite segusid ehk lõhnu. Selgroogsetel loomadel (sealhulgas inimesel) paikneb haistmiselund koos vastavate rakkudega ninaõõne epiteelis. Selgrootutel paiknevad haisterakud enamasti vastavates haistmisorganites (lülijalgsetel antennides) või kehas hajusalt. Imetajates detekeerivad haistmisretseptorrakud haistmisstiimuleid läbi OR perekonda kuuluvate G-valguga seotud retseptorvalkude. Haistmisretseptorgeene on loomadel reeglina sadu, kusjuures üks haistmisretseptorrakk ekspresseerib reeglina ainult ühte kindlat tüüpi haistmisretseptorgeeni[7].

Maitsemeel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maitsmine ehk maitsemeel (inglise keeles taste või gustation) on kemosensoorne meel, mille eesmärgiks on hinnata lahustunud ainete teatud omadusi sealhulgas toitainete ning kahjulike ainete sisaldust[8]. Maitsemeel on eelkõige oluline ainete söögi- ja joogikõlbulikkuse hindamisel. Tänapäeval tuntakse imetajatel viite erinevat maitseaistingut: magus, kibe, soolane, hapu ja umami maitse. Maitseaistinguid võib olla veel ning erinevatel loomaliikidel võivad esineda väga erinevad maitseaistingud. Näiteks lülijalgsed võivad maitsemeele abil detekteerida ka rasvu, vett ja lahustunud süsihappegaasi. Maitseretseptorid detekteerivad maitsestiimuleid tänu retseptorvalkudele. Näiteks imetajad detekteerivad magusaid ja kibedaid aineid läbi G-valgu perekonda kuuluvate T1R, T2R perekonna geenide. Hapusid stiimuleid ja soolsust detekteeritakse aga tänu erinevate ioonkanalite.

Kompimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kompimine ehk kompimismeel (ingl. k. touch, tactition või somatosensation) on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust ja mehaanilisi omadusi[9]. Sarnaselt kuulmisele eeldab kompimismeel mehhaaniliste stiimulit detekteerimist ning arvatakse seeläbi mehhanosensatsiooni alla.

Mitteklassikalised meeled[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lisaks klassikalistele meeltele on inimestel mitmeid muid meeli, nagu propriotseptsioon, temperatuurimeel, valumeel jm.

Loomade meeled[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õud-lõgismao infrapunaelundi avad

Paljudel loomaliikidel esineb meeli, mis inimestel puuduvad. Näiteks mitmel putukaliigil on poraliseeritud valguse meel, mis võimaldab neil keskkonnas orienteeruda. Kalaliikidel, nagu elektriangerjas, esineb elektrivälja tundlikust (elektrotseptsioon).

Termolokatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Termolokatsioonielund

Termolokatsioon võimaldab loomadel tunnetada infrapunakiirgust vastava termolokatsioonielundi abil. Termolokatsiooni võime arvatakse olevat nahkhiirtel Desmondus rotundus, teatud putukatel (põlendikuhundlane, Pachliopta aristolochiae, Troides rhadamathus plateni) ja teatud madudel[10]. Termolokatsioonielundil puudub optiline süsteem.

Termolokatsioonielund paikneb lõgismadudel (Crotalus) silmade ja osadel pärisboalastel (silehuulboa, puuboa, Sanzinia) üla- ja alamokakilbiste vahel. Püütonlastel paikneb elund madalate lohukestena ülamokakilbistel, kummalgi poole pead. Aafrikarästikute karikakujulised süvendid paiknevad sõõrmete taga.[11]


Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Squire LR, Bloom FE, McConnell SK, Roberts JL, Spitzer NC, Zigmond MJ. 2nd ed. (2003). "Ch. 22: Fundamentals of Sensory Systems". Fundamental Neuroscience. Academic Press. ISBN 0-12-660303-0.
  2. Squire LR, Bloom FE, McConnell SK, Roberts JL, Spitzer NC, Zigmond MJ. 2nd ed. (2003). "Ch. 22: Fundamentals of Sensory Systems". Fundamental Neuroscience. Academic Press. ISBN 0-12-660303-0.
  3. Stephen Everson. Aristotle on Perception, Oxford: Clarendon Press 1997, ptk 3.
  4. H. P. Grice. Some Remarks about the Senses. – R. J. Butler (toim). Analytical Philosophy, Oxford 1962. Ümbertrükk: Paul Grice: Studies in the Way of Words, lk 248–268. Paul Grice#Mõned märkused meelte kohta
  5. Matthew Nudds. The Significance of the Senses. – Proceedings of the Aristotelian Society, 2004, lk 31–52.
  6. "Kuulmine". 1990. Eesti Entsüklopeedia. 5. köide. Kirjastus Valgus
  7. DeMaria, S. Ngai, J. (2010). "The Cell Biology of Smell". J Cell Biol. 2010 Nov 1;191(3):443-52. doi: 10.1083/jcb.201008163.
  8. Yarmolinsky D.A., Zuker C.S., Ryba N.J. "Common sense about taste: from mammals to insects". Cell. 2009 Oct 16;139(2):234-44.
  9. "Kompinine" 1989. Eesti Entsüklopeedia 4. Köide. Kirjastus Valgus
  10. Campbell AL, Naik RR, Sowards L, Stone MO,Biological infrared imaging and sensing., Micron. 2002;33(2):211-25, Veebiversioon (vaadatud 03.02.2014) (inglise keeles)
  11. Loomade elu 5:243.