Mart Poom

Allikas: Vikipeedia
Mart Poom
Poom, Mart.JPG
Isikuandmed
Täisnimi Mart Poom
Sünniaeg 3. veebruar 1972 (42-aastane)
Sünnikoht Tallinn, Eesti
Pikkus 195 cm [1]
Positsioon väravavaht
Noorteklubid
1979–1989 Tallinna Lõvid
Klubikarjäär*
Aastad Klubi M (V)
1989–1990 Tallinna Sport 59 (0)
1992 KuPS 9 (0)
1992–1993 FC Flora 22 (0)
1993–1994 FC Wil 13 (0)
1994–1997 Portsmouth 4 (0)
1995–1997 FC Flora (laenul) 14 (0)
1997–2003 Derby County 146 (0)
2002–2003 Sunderland (laenul) 0 (0)
2003–2006 Sunderland 58 (1)
2005–2006 Arsenal (laenul) 0 (0)
2006–2007 Arsenal 1 (0)
2007–2009 Watford 19 (0)
Koondisekarjäär
1992–2009 Eesti [2] 120 (0)
Treenerikarjäär
2008– Eesti (väravavahtide treener)
2009–2010 Arsenal (väravavahtide abitreener)
* Klubikarjääri all ainult liigamängud ja -väravad.
† Mänge (Väravaid).

Mart Poom (sündinud 3. veebruaril 1972 Tallinnas) on endine Eesti jalgpallikoondise väravavaht ja kapten (1992–2009, 120 mängu), rahvusvaheliselt tuntuim eesti jalgpallur. Sõlmis pärast taasiseseisvumist esimese eestlasena töölepingu Euroopa tippliiga klubiga. Praegu töötab ta Eesti jalgpallikoondise väravavahtide treenerina.

Poom teatas mängijakarjääri lõpetamisest 2. juunil 2009[3] ning pidas lahkumismängu 10. juunil 2009 Portugali vastu.

Sai rahvusvaheliselt tuntuks Inglismaa kõrgliigas, kus mängis Derby County, Sunderlandi ja Arsenali eest. Arsenaliga jõudis 2007. aasta mais UEFA Meistrite Liiga finaali. Pole võitnud ühtegi meistritiitlit ega karikat.

Noorus- ja kooliaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Poom on sündinud 3. veebruaril 1972 Tallinnas. Lapsepõlv möödus Mustamäel. Lõpetanud Tallinna 49. Keskkooli kuldmedaliga. Astus 1990. aastal Tallinna Tehnikaülikooli majandust õppima, kuid jättis õpingud pooleli.[1]

Klubikarjäär[muuda | redigeeri lähteteksti]

Poom alustas juuniorina Roman Ubakivi juhendatud Tallinna Lõvide noortemeeskonnas. 1989 pääses 17-aastaselt Nõukogude Liidu II liiga klubi Tallinna Sport põhiväravavahiks.[4]

1991 tuli veel enne Eesti taasiseseisvumist kutse minna mängima Soome, kuid päev enne ärasõitu löödi Poomil FC Flora eest mängides lõualuu katki. Sõlmis 1992 Soome klubiga Kuopio Palloseura oma esimese välislepingu. Veikkausliigas pidas üheksa kohtumist, Poomi enda sõnul "päris läbi ei löönud, aga õppisin iseseisvalt hakkama saada".[1]

Poom naasis Soomest kodumaale ja mängis vastloodud Meistriliigas 1993. aastani, kui sõlmis Šveitsi klubi FC Wiliga oma teise välislepingu. Osalenud Šveitsis 13 liigamängus, palkas ta 1994. aastal Inglismaa esiliiga meeskond Portsmouth FC. Ehkki Portsmouthi rivistuses tegi Poom lõpuks kaasa vaid neljas liigakohtumises, oli ta enda sõnade kohaselt pärast kaht välislepingut "selge, et tahan ja suudan tippjalgpallurina läbi lüüa".[1] Poom tuli 1995. aastal veel üks kord tagasi Eestisse, kus mängis 1997. aastani laenulepingu alusel FC Flora eest.

Derby County[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvusvaheline läbimurre saabus 1997. aastal, kui Poom siirdus esimese eestlasena Inglismaa kõrgliigasse. Kodumaal olid ootused Derby Countyga liitunud Eesti esijalgpalluri suhtes kõrged ja kui 1998. aasta sügisel pidi Poom mitmes kohtumises võtma istet varumeestepingil, andis see ajakirjale Sporditäht põhjust valida aasta tähelepanuväärsemate spordisündmuste esikümnesse "Mart Poomi tähe tuhmumise Inglismaal".[5] Poom jäi Derbysse kuueks aastaks, "oinaste" särgis pidas ta ühtekokku 146 liigamängu ja valiti hooajal 1999/2000 meeskonna parimaks mängijaks.

Sunderland[muuda | redigeeri lähteteksti]

Derby laenas Poomi 2002. aastal liigarivaalile Sunderland AFC-ile, aasta hiljem sõlmis ta selle Kirde-Inglismaa klubiga juba täislepingu. Sunderland langes Inglismaa esiliigasse. Seal lõi kurioosumina 2003. aastal peaga värava oma endisele tööandjale Derbyle.

Arsenal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Siirdus 2006. aastal Londoni Arsenali, kus oli Jens Lehmanni ja Manuel Almunia järel kolmas väravavaht. Pääses platsile vaid ühes liiga- ja ühes karikamängus. Arsenal jõudis sel hooajal UEFA Meistrite Liiga finaali (1:2 FC Barcelona vastu), kus Poom ei kuulunud meeskonda, kuid sai klubi euromängude 25-liikmelisse nimekirja kuulumise eest samuti hõbemedali.

Mais 2007 liitus Poom Watford FC-ga. Alustas hooaega esiväravavahina, kuid kaotas koha Richard Lee-le. Septembris 2008 sai õlatrauma ega pääsenud klubi eest enam kordagi väljakule. Aprillis 2009 lõpetati tööleping ennetähtaegselt.[6]

Koondisekarjäär[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esindas Eesti koondist aastail 1992–2009 120 korda. Debüüdi koondise eest tegi Poom 3. juunil 1992 sõpruskohtumises Sloveenia vastu. Ta viibis platsil kõik 90 minutit. See oli koondise esimene kohtumine pärast taasiseseisvumist. Samas mängus debüteerisid veel Meelis Lindmaa, Urmas Kaljend, Urmas Hepner, Igor Prins, Toomas Kallaste, Martin Reim, Indro Olumets, Sergei Ratnikov, Tarmo Linnumäe, Risto Kallaste, Viktor Alonen, Aleksandr Puštov, Urmas Kirs, Marko Kristal. Mäng Lõppes viigiliselt 1:1. Poom oli mängupäeval 20-aastane. Tema lahkumismäng oli 10. juunil 2009 peetud sõpruskohtumine Portugaliga, kus ta kaitses Eesti koondise väravat 30 minutit ja hoidis värava puutumatuna. Kokku tegi Poom Eesti koondises 31 nullimängu.[1]

Treenerikarjäär[muuda | redigeeri lähteteksti]

2008. aastast on ta Eesti koondise väravavahtide treener. Tema esimene mäng treenerina oli 26. märtsil Eesti – Kanada, kus oli ta üles antud ka mängijana.[7] 2009.–2010. aastal töötas ta Londoni Arsenali väravavahtide abitreenerina.[8][9]

Saavutused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Poom on abielus Lisseliga, pojad Markus (sündinud 1999)[11] ja Andreas (sündinud 2003).[12]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Mart Poom: ole nii hea, kui vähegi suudad Arter, 13. juuni 2009
  2. Kõik Eesti internatsionaalid. Eesti Jalgpalli Liit. Kasutatud 23. november 2012.
  3. Mart Poom teeb tippjalgpalliga lõpparve. Soccernet.ee, 2. juuni 2009
  4. Schwede, Indrek 2001. Väike jalgpallipiibel, lk 56
  5. 10 tähelepanuväärsemat spordisündmust Eestis, Sporditäht, 1998, nr 12, lk 9
  6. Poom lahkub Watfordist, aga mitte jalgpallist. Soccernet.ee, 1. mai 2009
  7. Eesti – Kanada
  8. Poom jätkab Arsenali väravavahtide treenerina. Soccernet.ee, 2. juuni 2009
  9. Mart Poom kolis tagasi Eestisse Elu24, 17. august 2010
  10. Aasta parimad jalgpallurid. Eesti Jalgpalli Liit
  11. Mart Poom sai isaks Eesti Päevaleht, 2. märts 1999
  12. Mart Poom pühendas nullimängu vastsündinud pojale Andreasele Õhtuleht, 6. oktoober 2003

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]