Mürgipuu

Allikas: Vikipeedia
Mürgipuu
Värnitsa-mürgipuu
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Seebipuulaadsed Sapindales
Sugukond: Anakardilised Anacardiaceae
Perekond: Mürgipuu Toxicodendron
Mill.

Mürgipuu (Toxicodendron) on seebipuulaadsete seltsi anakardiliste sugukonda kuuluv taimede perekond.

Perekonna nimi tuleb kreekakeelsetest sõnadest τοξικος (toxikos) 'mürk' ja δενδρον (dendron) 'puu'.

Mürgipuud kasvavad Aasias ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas.

Perekonda kuulub nii puid, põõsaid kui ka ronitaimi. Mürgipuu perekonda kuuluvaid liike on arvatud ka sumahhi (Rhus) perekonda. Hiljutised DNA uuringud selgitasid, et tegu on siiski erinevate perekondadega.

Mürgipuudel on vahelduvad sulgjad liitlehed; nende viljad on valkjad või hallikad luuviljad. Muus osas on need taimed üsna erineva välimusega. Lehed võivad olla sileda, hambulise või hõlmlehise servaga või isegi kõiki kolme korraga ühel ja samal puul. Lehed koosnevad tavaliselt kolmest osast, aga võivad koosneda ka 5 või 7 osalehest. Soo-mürgipuu ja värnitsa-mürgipuu lehtedel võib osalehti olla koguni 7–19.

Kõik liigid sisaldavad mürgist urušiooli, mis võib nii inimestel kui ka loomadel põhjustada tugevat allergilist reaktsiooni. See ei ole päris mürk, vaid tugev allergeen.

Mitme Ida-Aasias, eriti Jaapanis ja Hiinas kasvava mürgipuuliigi vaiku ja taimemahla kasutatakse laki tegemiseks. Lakitööstus kasutab mürgipuu marju kõrvalsaadusena jaapani vaha valmistamiseks.

Liike[muuda | redigeeri lähteteksti]