Männi-laguuss

Allikas: Vikipeedia
Männi-laguuss
Isane männi-laguuss
Isane männi-laguuss
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Ümarussid Nematoda
Klass: Secernentea
Selts: Aphelenchida
Alamselts: Aphelenchina
Ülemsugukond: Aphelenchoididae
Sugukond: Parasitaphelenchidae
Alamsugukond: Bursaphelenchinae
Perekond: Bursaphelenchus
Liik: Männi-laguuss
Ladinakeelne nimetus
Bursaphelenchus xylophilus
(Steiner & Buhrer) Nickle
Sünonüümid
  • Aphelenchoides xylophilus Steiner & Buhrer
  • Bursaphelenchus lignicolus Mamiya & Kiyohara

Männi-laguuss (Bursaphelenchus xylophilus) on ümarussi liik.

Areng ja paljunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Areng on 4 etapiline. Täiskasvanud emased ja isased paljunevad suguliselt. Nende üsna väikeste ümarusside (valmikuna 1 mm) arengutsükkel sõltub välistemperatuurist, laboritingimustes kestab areng 15 °C juures 12 ja 30 °C juures 3 päeva.

Üks emane ümaruss võib soodsatel tingimustel muneda 15 päevaga 260 000 muna.

Putuksiirutajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Männi-laguussid levivad mitmete putukate, nagu puidusiku (Monochamus) perekonda kuuluvate männi-puidusikkude (Monochamus galloprovincialis), abiga. Männi-laguusse on leitud ka hundlastes (Buprestidae) ja kärsaklastes (Curculionidae).

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alustuseks toituvad nad vaigukäigu epiteeli rakkudest ja hiljem putuksiirutajate poolt puitu sisestatud ja puidu sinetust tekitavatest seentest Ceratocystis spp. ja Ophiostoma spp.

Peremeestaimed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Männi-laguussid võivad elada peaaegu kõigi okaspuude surnud puidus ja üksnes osade männiliikide elusates puudes. Kümnekonnal männiliigil põhjustavad männi-laguussid puude hukkumist (puul lakkab vaigu teke ja puu kuivab), tundlikumaks liigiks peetakse harilikku mändi.

Ka teised okaspuude perekonnad võivad olla männi-laguussi peremeestaimed kuid neid nad harilikult välja ei sureta, nagu lehis, nulg, kuusk, ebatsuuga, ebaküpress, seeder.

Arvatakse, et Ameerikas on kohalikud okaspuude liigid männi-laguussidele resistentsed ja suuri kahjusid metsas ei esine, küll võivad need ümarussid aga kahju teha vastuvõtlike okaspuude kasvandustes.

Tõrje ja hävitamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kasutusel on mitmesugused tõrjevahendid nakatunud puude töötlemiseks, kuid ükski neist pole käesoleval ajal eriti tõhusaks osutunud.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Bursaphelenchus xylophilus seisuga 24.02.2014.