Leptodactylus fallax
| Leptodactylus fallax | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Kahepaiksed Amphibia |
| Selts |
Päriskonnalised Anura |
| Sugukond |
Leptodactylidae |
| Perekond |
Leptodactylus |
| Liik |
L. fallax |
| Binaarne nimetus | |
|
Leptodactylus fallax (Müller, 1926) | |
Leptodactylus fallax, tuntud ka kui mägikana ja hiidkraavikonn, on Leptodactydae sugukonna Leptodactylus’e perekonda kuuluv maismaakonn. Leptodactylus fallax on kriitilises seisundis liik, kelle peamised levikualad asuvad Dominica ja Montserrati saarel.[1] On võimalik, et varem on Leptodactylus fallax’i pesitsusalasid olnud veel ka Guadaloupe’i, Martinique’i, Saint Kitts ja Nevise, Saint Lucia, Saint Vincenti ning Antigua piirkonnas[1][2], kuid praeguseks on sealsed populatsioonid täielikult välja surnud.[1]
Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Leptodactylus fallax’il pole oma rahvapärasest mägikana nimetusest hoolimata ühtegi reaalset seost kanadega. Arvatakse, et üks nime võimalik põhjus võib tuleneda isendite kanakoibi meenutavate tagajäsemete välimusest[3]. Vanasti püüti Dominica saarestikus neid konni inimtoiduks. Nüüdseks on Leptodactylus fallax’i jahtimine liigi säilitamise eesmärgil saarel keelatud.[1]
Välimus[muuda | muuda lähteteksti]
Leptodactylus fallax on üks maailma suurimaid konnaliike. Keskmiselt võib täiskasvanud isend olla kuni 17 sentimeetri pikkune[1]. On siiski leitud, et Leptodactylus fallax võib kasvada veel suuremaks, saavutades 20-sentimeetrise pikkuse[1], ja kaaluda rohkem kui 1000 grammi, mis on umbes 40 korda rohkem kui tavalised Euroopas esinevad konnaliigid[3]. Ühel isendil kulub täissuuruseni jõudmiseks umbes kolm aastat[1]. Lisaks sellele on emased konnad üldjuhul suuremad kui nende vastassoo esindajad. Leptodactylus fallax’i keha on mitmevärviline. Üldiselt on isenditel pruun selg, külgedel muutub nende naha värvus pruunist oranžikaskollaseks ja kõhu all helekollaseks. Leptodactylus fallax’it eristavad teistest Leptodactydae perekonna esindajatest muu hulgas voldid, mis kulgevad mööda külgi alates silmadest kuni kubemeni, pikemad tagajalad, kahvatu kõhualune ja ogade puudumine rindkere piirkonnas.[2]
Elukeskkond ja toitumine[muuda | muuda lähteteksti]
.jpg)
Leptodactylus fallax’i pesitsuspaigad on peamiselt tihedas taimestikus, kuristikes ja niisketel metsaaladel. Dominica saarel on isendeid leitud ka sealsetes istandustes. Dominical on liigi esindajate elupaigad jaotunud umbes 40 ruutkilomeetri suurusele alale, mille kõrgus üle merepinna on kuni 400 meetrit. Montserrati saarel on aga isendite elupaiku hõlmav piirkond vähem kui üks ruutkilomeeter, mille kõrgus üle merepinna on kuni 430 meetrit.[1] Öise eluviisiga isendid peidavad end päevasel ajal maa-alustesse urgudesse ning väljuvad nendest alles öösel, et jahti pidada või endale paariline leida[1][2]. Leptodactylus fallax on üks suurimaid maismaakiskjaid oma elukeskkonnas[1]. Leptodactylus fallax’i dieet koosneb peamiselt selgrootutest, kelle hulka kuuluvad ritsikad, tuhatjalgsed, mardikalised, teod ja nälkjad. Lisaks on Leptodactylus fallax võimeline püüdma veel ka mitmeid sisalikke, ämblikke (nt tarantlit Cyrtopholis femoralis), nahkhiiri ja väiksemaid madusid (nt Liophis juliae).[4]
Paaritumine[muuda | muuda lähteteksti]
Leptodactylus fallax on öise eluviisiga maismaal pesitsev konn. Ka kullesed kasvatatakse täielikult maismaal. Paaritumishooaja alguses võitlevad isased Leptodactylus fallax’i liigiesindajad, et kindlustada endale parim pesa. Võitja hõivab uru ja asub eriliste häälitsuste saatel sobilikku emast ligi meelitama. Paaritumisprotsessi alguses ehitavad emane ja isane konn spetsiaalse pesa. Selleks ergutab isane konn emase kloaaki. See soodustab pesa valmistamiseks vajaliku vedeliku teket. Pesa valmib 9–14 tunniga. 24 tunni pärast on sellele tekkinud kiht, mis on piisavalt tugev, et kanda emast konna. Pärast paaritumist lahkub isane konn urust, et pesa väljastpoolt ohtude eest kaitsta. Emane valvab pesa selle kõrval urus ning lahkub sealt vaid söömiseks. Vastsed arenevad 45 päeva. Emane mägikana toidab neid sel ajal viljastamata munadega umbes korra iga kolme päeva tagant. Ühes pesas on tavaliselt 26–43 kullest.[2]
Staatus[muuda | muuda lähteteksti]
Leptodactylus fallax on Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) punases nimekirjas kriitilises seisundis liikide hulgas. Praeguseks on hävinud vähemalt 80%, samas kui liigi taastuvuse tase on kõigest 5%. Kõikidest Leptodactylus fallax’i leviku aladest on liik püsima jäänud vaid Dominica ja Montserrati saarel. Varem on tehtud viljatuid katseid tutvustada mägikana ka Jamaical ja Puerto Ricos.[1] Isendite arvukust on mõjutanud peamiselt metsaraie, elamu- ja tööstusrajoonide laienemine, turism, haigused (kahepaiksete kütridiomükoos) ja küttimine. Kuni 2016. aastani oli Leptodactylus fallax Dominica saarel rahvusroog.[1] Aasta jooksul püüti Dominical keskmiselt 8000–36 000 mägikana, mis võrdub umbes 600–2000 isendiga ruutkilomeetri kohta. Alates 2016. aastast on mägikanade küttimine saarel seadusega keelatud. Ühtlasi pole lubatud Dominica saarele mangustide sissetoomine, kuna nad on üheks suurimaks ohuks Leptodactylus fallax’i populatsioonile. Kogu populatsioon on jagunenud kuni kaheksaks väiksemaks alampopulatsiooniks, millest suurimas on isendite arv kõigest 30–40 konna. Suguküpsete isendite arv nendes populatsioonides on vähem kui 50, kuid see number võib liiki ohustavate tegurite mõjul langeda veel rohkem.[1]
Kahepaiksete kütridiomükoos[muuda | muuda lähteteksti]
Leptodactylus fallax’i populatsioonile oli laastav mõju kahepaiksete kütridiomükoosil (amphibian chytridiomycosis), mille üks patogeenidest jõudis Dominica saarele 2002. aastal. 15 kuu jooksul hävitas haigus suurema osa sealsest Leptodactylus fallax’i populatsioonist. 2009. aastal jõudis haigus Montserrati saarele. Kütridiomükoosi leviku tagajärjel säilis Montserrati saarel vaid kaks alampopulatsiooni.[3] Haigust põhjustab viburseen Batrachochytrium dendrobatidis, millega isendid nakatuvad kokkupuutel seene spooridega. Enamasti mõjutab see niisketes piirkondades (sood, ojad, tiigid jne) elavaid konnaliike. Seen tungib läbi konna naha ja kahjustab selle pealmist keratiinikihti. Arvatakse, et kuna konna nahal on oluline osa hingamisel ja vee ning elektrolüütide imendumisel, siis võib seen isendi tappa, segades naha loomulikku tasakaalu. See põhjustab isendi kehas elektrolüütide ammendumist ja osmootset tasakaalutust. Praeguseks ei ole veel leitud ühtegi viisi, kuidas haigust looduses kontrolli alla saada.[5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 IUCN SSC Amphibian Specialist Group. 2017. Mountain chicken – Leptodactylus fallax. https://www.iucnredlist.org/species/57125/3055585#green-assessment-information, vaadatud 6. aprillil 2023
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Whittaker, Kelly ja Zaina Khan (eds). 2021. Leptodactylus fallax. Amphibiaweb. https://amphibiaweb.org/species/3322, vaadatud 6. aprillil 2023
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Cunningham, Andrew. Zoological Society of London. https://www.zsl.org/what-we-do/projects/mountain-chicken-frog-conservation, vaadatud 10. aprillil 2023
- ↑ Rosa, Gonçalo M. 2012. Two remarkable prey items for a chicken: Leptodactylus fallax Müller, 1926 predation upon the theraphosid spider Cyrtopholis femoralis Pocock, 1903 and the colubrid snake Liophis juliae (Cope, 1879) Tropical Zoology, 25: 3, 135–140. https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/03946975.2012.717795, vaadatud 6. aprillil 2023
- ↑ Austraalia valitsus. 2013 Chytridiomycosis (amphibian chytrid fungus disease). https://web.archive.org/web/20221114023511/https://www.dcceew.gov.au/sites/default/files/documents/c-disease_1.pdf, vaadatud 10. aprillil 2023