Lembit Sarv

Lembit Sarv (31. detsember 1927 – 28. aprill 2012) oli eesti geoloog, geoloogiakandidaat (1955), vanemteadur (1959).

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Lembit Sarv sündis Vana-Antsla vallas Võrumaal väiketalupidaja perekonnas. Olles viielapselise pere vanim laps, tuli tal juba kuueaastaselt hakata karjas käima. 11-aastaselt aga asuda vanematele abiks majapidamis- ja põllutöödel. Alghariduse sai kodule lähimas Valgamaa Karula valla Madsa 6-klassilises koolis aastatel 1936–1942. Jätkas õpinguid Valga Gümnaasiumis (1944. aastast Valga 1. Keskkool), mille lõpetamise järel 1947. aastal astus Tartu Riiklikku Ülikooli, kus õppis matemaatika- loodusteaduskonna geoloogiaosakonnas. Ülikooli lõpetas 1952. aastal geoloogi kvalifikatsiooniga. Ees ootas tööleasumine Kasahstani, kuid tänu akadeemikute Artur Luha ja Karl Orviku taotlustele ja soovitustele sai astuda aspirantuuri regionaalgeoloogia erialal. Kolmeaastase aspirantuuri Eesti NSV Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudi juures lõpetas kandidaadidissertatsiooni esitamisega, mida kaitses Eesti NSV Teaduste Akadeemia Füüsika-matemaatika ja Tehnikateaduste Osakonna Nõukogu ees 17. detsembril 1955, saades geoloogia kandidaadi teadusliku kraadi.

Pärast aspirantuuri jäeti Lembit Sarv tööle samasse TA Geoloogia Instituuti, kus ta töötas aastatel 1955–1992. Sellesse ajavahemikku jäi töötamine nooremteadurina (1955–1957), vanemteadurina (1957–1959; 1963–1976; 1991–1992), teadussekretärina (1959–1962), sektorijuhatajana (1976–1986), juhtivteadurina (1986–1988; 1990–1991) ja teadusdirektori kohusetäitjana (1988–1990).

Lembit Sarv oli Eesti Looduseuurijate Seltsi liige alates 1952. aastast. Ta osales geoloogiasektsiooni teadustegevuses, on olnud sektsiooni liige ja esimees. Aastatel 1956–1991 oli ta ka Üleliidulise Paleontoloogia Seltsi liige.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Lembit Sarve enam kui 40 aastat kestnud teadustöös olid põhilised uurimisobjektid Eesti ja naaberalade paleosoilise ladekonna ordoviitsiumi ja siluri ladestu karpvähilistest ehk ostrakoodidest, eeskätt nende morfoloogia, taksonoomia, stratigraafiline tähtsus ja leviku seaduspärasused. Sellelaadset uurimistööd alustas ta juba üliõpilasena 1950. aastal. Tema diplomitöö käsitles alamordoviitsiumi ostrakoode Volhovi ja Kunda lademe avamusalalt. Aspirantuuris olles laienes teema kogu ordoviitsiumi ostrakoodidele. Viimaste kohta antakse kokkuvõtlik ülevaade 1959. aastal ilmunud monograafias. 1960. aastate algul hakkas ta uurima siluri ostrakoode. Tulemused on avaldatud mitmes trükises, kaasa arvatud 1968. aastal ilmunud monograafia. Samuti võttis ta osa raamatu "Silur Estonii" (1970) koostamisest, mille eest sai 1972. aastal Nõukogude Eesti preemia. Hiljem jätkus ordoviitsiumi ja siluri ostrakoodide uurimine puursüdamike materjalil, mida on kogutud lisaks Eestile ka Lätist ja Leedust ning Vene Föderatsiooni Kaliningradi, Leningradi ja Pihkva oblastist. 1980. aastatel keskendus uurimistegevus kesk- ja ülemordoviitsiumi stratotüüpsetele piirkondadele, kus lisaks ostrakoodide leviku väljaselgitamisele tuli tegelda ka üldstratigraafiliste probleemidega. Aastatel 1991–1993 koostas ta peatüki paleosoikumi kavelliniidide kohta USA-s koostatava paleontoloogia käsiraamatu jaoks.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Oma uurimistöö tulemusi on Lembit Sarv avaldanud kokku 52 publikatsioonis. Tuntumate sekka kuuluvad:

Sarv, L. 1959. Ostrakody ordovika Estonskoi SSR. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudi Uurimused, IV. ERK, Tallinn, lk 210.
Sarv, L. 1968. Ostrakody Craspedobolbinidae, Beyrichiidae i Primitiopsidae silura Estonii. "Valgus", Tallinn, lk 132.
Sarv, L., Põlma, L., Hints, L. 1988. Litologija i fauna tipovykh pazpezov karadokskogo jarusa v Severnoi Estonii. "Valgus", Tallinn, lk 101.
Sarv, Lembit. Rmt.:Viiding, H., Kaljo, D. (red.), 1986. Istorija geologicheskikh nauk v Estonii, lk 326. "Valgus", Tallinn.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Lembit Sarve abikaasa oli geoloog Aino Sarv (16.11.1928 – 02.09.2012). Tütar Tiia Lepik (28.07.1955) on matemaatikaõpetaja.