Lüganuse murrak

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia

Lüganuse murrak on Lüganuse kihelkonnas kõneldud Jõhvi rannamurrakule lähedane murrak, mis on Alutaguse murrakuist suutnud kõige kauem (kuni 1930. aastateni) keskmurde ja koolihariduse tasandavale mõjule vastu panna.[1] Seda on hakatud koguni taaselustama nagu lõunaeesti keelt ja Kihnu murrakut.[2]

Teistest Alutaguse murrakuist eristavad iseärasused[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kahekordse tunnusega (i)ses(i)-konditsionaal (saisesin, kotsosesin [vaataksin]). (Sarnaseid vorme on ka vadja keeles.) [3]
  2. -maje, -mäje, -maije, -mäije-infinitiiv (jǟmäje ~ jǟmäije, anDamaje ~ anDamaije).[4]
  3. -maje, -mäje, -maije, -mäije verbi oleviku ja mineviku mitmuse 3. pöörde lõpuna.[5]
  4. lühivokaalsed da-infinitiivid ja umbisikulise tegumoe olevikuvormid (juva ~ jua, lüä, müä, süvä ~ süä, tua, viä).[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 335
  2. ↑ "Gerli Romanovitš Mes sa sedaviisi jöngudäd ku räägid, eks räägi ilusast!". Originaali arhiivikoopia seisuga 5.03.2016. Vaadatud 21.07.2009.
  3. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 337 ja 64.1.3.
  4. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 337 ja 68.2.
  5. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 337 ja 61.1.2.2.
  6. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 337 ja 67.1.3, 69.1.1.

Kirjandust[muuda | muuda lähteteksti]

  • Must, Mari 1987. Kirderannikumurre: häälikuline ja grammatiline ülevaade. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.
  • Must, Mari 1995. Kirderannikumurde tekstid. Toim. H. Viires. (= Eesti murded V.) Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn.
  • Toikka, Kaja 2000. Kirderannikumurde idaosa murde- ja keelekontaktid. Magistritöö autoreferaat. Tallinna Pedagoogikaülikooli läänemeresoome keelte õppetool. Tallinn.
  • Alvre, Paul 2000. Kirderannikumurde ja vadja keele ühisjooni. – Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koost. ja toim. J. Viikberg. (= Eesti Keele Instituudi toimetised 7.) Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1–13.

Helisalvestised[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kirderannikumurde palu [Elektrooniline teavik] / Eesti Keele Instituut. - Tallinn : Eesti Keele Instituut, 2001. - 1 CD-ROM. - Heliplaatide "Eesti murdepalu. Kirderannikumurre I" (1986 Meloodia) ja "Eesti murdepalu. Kirderannikumurre II "(1989 Meloodia) koondväljaanne. - Tekstid, helinäidised ja kaardiskeemid kommentaaridega. - Salvestatud aastatel 1938, 1962-1982. - Süsteemi nõuded: Windows 95/98/XP, helikaart.
  • Eesti murdepalu. Koostanud Jüri Viikberg. Tehniline teostus Toivo Peegel. Eesti Keele Instituut 2000. Laserplaat on vinüülplaadi /Eesti murdepalu/ (1975) järglane ja mahutab kümme murdejutustust kümnelt keelejuhilt üle Eesti.
  • Kirderannikumurde palu. Toimetanud Mari Kendla. Eesti Keele Instituut 2001. See on ülevaateplaadi /Eesti murdepalu/ (Tallinn 2000) sisuline jätk, mis koondab tähelepanu kirderannikumurdele. Plaat mahutab 26 murdejutustust 12 keelejuhilt.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Lüganuse_murrak&oldid=6114732"