Kvitøya

Allikas: Vikipeedia
Kvitøya saar on Teravmägede kirdeosas

Kvitøya (norra keeles 'valge saar') on Norrale kuuluv asustamata saar Põhja-Jäämeres Teravmägede saarestikus Kirdemaast ida pool.

Saarel on Norra Kuningriigi idapoolseim punkt. Selle geograafilised koordinaadid on 80° 9′ 5″ N, 32° 35′ 37″ E80.15138888888932.593611111111. Lähim naaber ida pool on Venemaale kuuluv Victoria saar 62 km kaugusel.

Saare pindala on 682 km².

Saar on peaaegu üleni kaetud klassikalise kuplikujulise jääkilbi Kvitøyjøkuleniga, mille pindala on 705 km². Selle järgi on saar ka oma nime saanud. Jääst vabu alasid on mõni ruutkilomeeter ning see ala on väga aher ja kaljune. Suurim jäävaba piirkond on Andréeneset saare edelaosas. Kvitøya on Kirde-Svalbardi looduskaitseala osa.

Arvatakse, et Kvitøya avastas hollandlane Cornelis Giles 1707. aastal, sest pikka aega nimetati seda saart kaartidel Gilesi maaks. Praeguse nime andis saarele Tromsø vaalakütt Johan Kjeldsen 1876. aastal.

Kvitøyal on arktiline kliima. Kui Teravmägede lääneossa toob Golfi hoovuse põhjapoolne haru, Teravmägede hoovus veel laiuskraadile ebakohase aasdtaringselt jäävaba mere ja palju niiskust, siis Kvitøyale see ei jõua. Külm Ida-Teravmägede hoovus ümbritseb Kvitøya aastarngselt külma vee- ja jäämassiga. Isegi suvel jääb temperatuur saarel alla nulli.

Saare elustik koosneb sammaldest ja samblikest. Saarel on randtiirukoloonia. Aeg-ajalt jõuavad saarele jääkarud.

Andrée polaarekspeditsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Andrée ekspeditsiooni peatuskoht 1897. aastal Kvitøya saarel

Saarel lõppes Salomon August Andrée polaarekspeditsioon, mille käigus Andrée lootis vesinikuga täidetud õhupalliga lennata üle põhjapooluse. Õhupall startis 11. juulil 1897, kuid ei pidanud reisile vastu ja maandus 14. juulil paakjääl kolmsada kilomeetrit Kvitøyast põhjas. Ekspeditsiooni liikmed Andrée, Nils Strindberg ja Knut Frænkel jõudsid 6. oktoobril jalgsi saarele ning seadsid end sisse selle suurimas jäävabas osas, mida tänapäeval nimetatakse ekspeditsiooni juhi järgi Andréenesetiks. Ekspeditsioni saatus oli palju aastaid teadmata, kuni alles 1930 avastati ekspeditsiooni liikmete säilmed, päevikud ja fotod. Selgus, et nad surid mõne nädala jooksul pärast saarele jõudmist. Veekindlatesse kastidesse pandud 240 fotost 93 õnnestus taastada.

Tänapäeval on Andrée ekspeditsiooni kolme liikme mälestuseks saarele püstitatud mälestussammas. 1997 püstitati ekspeditsiooni 100. aastapäevaks teinegi mälestussammas, kuid selle lasid Teravmägede võimud kõrvaldada, kuna see olevat rajatud ebaseaduslikult.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]