Kunda mõis
Kunda mõis (saksa keeles Kunda) oli rüütlimõis Virumaal Viru-Nigula kihelkonnas. Kaasajal jääb kunagise mõisa territoorium Lääne-Virumaale Kunda valda.
Sisukord |
Ajalugu [muuda]
Kunda mõisa mainit esmakordselt 1443. aastal. Keskajal oli Kunda läänistatud Gundistele, kelle järgi mõis ka oma nime sai.[1]
17. sajandil kuulus Kunda mõis Tallinna raehärrale Johann Müllerile.[1]
1635. aastal sattus Kunda lähedal laevaõnnetusse 126-liikmeline Holstein-Gottorfi saatkond, mis oli teel Moskvasse ja sealt edasi Pärsiasse. Pääsenud merehädalisi võõrustati Kunda mõisas. Saatkonna liikmete hulka kuulus teiste seas Adam Olearius, kes abiellus Johann Mülleri ühe tütrega ning avaldas hiljem reisikirja, kus muuhulgas mainib ka laevahukku ja Kunda mõisas võõrustamist. [2] Oleariuse loodud on ka 1647. aastal valminud Kunda mõisasüdant kujutav gravüür. [3] Saatkonda kuulus ka Philipp Crusius, kes abiellus samuti Mülleri ühe tütrega ja pani aluse Krusensternide aadlisuguvõsale.[4]
17. sajandil põles mõis kaks korda maha (1644. ja 1658. aastal).[3]
18. sajandi lõpus läks mõis Schwengelmide ja 19. sajandil Schnackenburgide omandusse.[3] 1840. aastatel. omandasid Kunda mõisa Girard de Soucantonid, kellele see kuulus kuni võõrandamiseni.[1]
Mõisakompleks [muuda]
1870.–80ndatel aastatel rajati Girard de Soucantonite poolt võimsad, jõuliselt liigendatud paekivist seinte ja tuudordekooriga (järsult eenduvate karniiside, aknapealsete simsside jmt-ga) hooned: viinavabrik, Vesiveski ning meierei. Säilinud on tänapäevani omapärane paekivist veskitammide ja kanalite süsteem. Hoonestuse liidab tervikuks suur vabakujunduslik park.
Aastatel 1924-1940 paiknes endises mõisakeskuses Eesti Rahvaülikool.
1941. aastal süütasid taganevad nõukogude väed endise mõisahoone. Hoone on kaasajani varemeis.
Kunda mõis ja tsemenditootmine Kundas [muuda]
Tallinn-Peterburi raudtee valmimise ajal 1870. aastal rajas Kunda mõisa omanik parun John Karl Girard de Soucanton mõisa kohale mere äärde tsemenditehase, kuhu ehitati Rakverest haruraudtee.
1893. aastal rajati mõisas hüdroelektrijaam, mis oli esimene Eestis ja Baltimaades. Hüdroturbiin oli 260 hobujõuline, generaator telliti Šveitsist.
