Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on Eesti valitsusasutusest, välisriikide majandusministeeriumide kohta vaata Majandusministeeriumide loend.

Eesti Vabariigi Rahandusministeerium


Majkommmin.jpg
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hoone Tallinnas Harju tänav 11
Moodustatud 1993. aastal
Peakorter Tallinn
Asukoht Harju 11, 15072 Tallinn
Piirkond Harju maakond
Juhtkond majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts (2007–)
Veebileht Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (kuni 23. oktoobrini 2002 Majandusministeerium) on Eesti Vabariigi Valitsuse poliitika teostajaks majandus- ja sidevaldkonnas, eesmärk on luua tingimused Eesti majanduse konkurentsivõime kasvuks ning tasakaalustatud ja jätkusuutlikuks arenguks läbi riigi majanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja tulemuste hindamise.

Ministeeriumi moodustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taasiseseisvunud Eesti valitsusreformi käigus 1993. aasta veebruaris loodi Tööstus- ja Energeetikaministeeriumi, Ehitusministeeriumi ja Kaubandusministeeriumi liitmise teel Majandusministeerium. Nüüdseks on reorganiseerimiste tulemusena ministeeriumi nimetuseks saanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002 määrusega nr 323 "Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus" pandi ministeeriumile uued ülesanded riigi majanduse arendamiseks.

Taasiseseisvumise järel on Eesti Vabariigi majandusministriteks või majandus- ja kommunikatsiooniministriteks olnud näiteks Toomas Sildmäe, Toivo Jürgenson, Andres Lipstok, Mart Opmann, Jaak Leimann, Mihkel Pärnoja, Hendrik Hololei, Liina Tõnisson, Meelis Atonen ja Andrus Ansip. Alates 2007. aastast on majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Valitsemisvaldkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on:

  • riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade väljatöötamine ning elluviimine järgmistes valdkondades:
    • tööstus
    • kaubandus
    • energeetika
    • elamumajandus
    • ehitus
    • transport (sealhulgas transpordi infrastruktuur, veondus, transiit, logistika ja ühistransport)
    • liikluskorraldus (sealhulgas liiklus raudteel, maanteedel ja tänavatel, vee- ja õhuteedel)
    • liiklusohutuse suurendamine
    • liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamine
    • informaatika
    • telekommunikatsioon
    • postiside
    • turism
  • riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine
  • tehnoloogiline arendustegevus ja innovatsioon
  • tegevuse korraldamine valdkondades nagu:
    • metroloogia
    • standardimine
    • sertifitseerimine
    • akrediteerimine
    • tegevuslubade väljastamisega seonduv
    • tööstusomandi kaitse
    • konkurentsijärelvalve
    • tarbijakaitse
    • ekspordiareng
    • kaubanduse kaitsemeetmete korraldamine
  • ettevõtluse regionaalse arengu ja investeeringute alased küsimused
  • vedelkütuse miinimumvaru haldamine

Valitsemisala[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valitsemisala kujundamisel on võetud arvesse koondada kokku ning integreerida omavahel nii majandustegevust kui ka kommunikatsiooni suunavad suunavad ametid, inspektsioonid ning muud riigi- ja sihtasutused.

Ametid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inspektsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Energiaturu Inspektsioon
  • Tehnilise Järelevalve Inspektsioon
  • Raudteeinspektsioon

Hallatavad riigiasutused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Patendiraamatukogu
  • Eesti Riiklik Autoregistrikeskus
  • Keskus Ehitustest (2003. aastal liideti aktsiaseltsiga Teede Tehnokeskus)
  • Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus

Sihtasutused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riigi osalusega äriühingud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Osakonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajalugu 1918–1940[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaubandus- ja Tööstusministeerium

Moodustatud 1918
Asukoht Kohtu tänav 8, Tallinn

Tegelikult alustati tööga 1918. aasta novembris, mil Eesti Ajutine Valitsus asus kujundama riigiaparaati. Eesti Vabariigi algusaastatel juhtisid riigi majandust mitu ministeeriumi, kuigi täitsid sarnaseid funktsioone. 1918. aastal loodi Kaubandus- ja Tööstusministeerium, Põllutöö- ja Toitlustusministeerium ning Teedeministeerium.

Teedeministeerium

Moodustatud 1918

1918–1919 oli Kaubandus- ja Tööstusministeerium ning Teedeministeerium, 1922–1923 Rahaministeerium ning Kaubandus- ja Tööstusministeerium ning 1923–1929 Kaubandus- ja Tööstusministeerium.

Põllutöö- ja Toitlustusministeerium

Moodustatud 1918

19. märtsil 1929 Riigikogus vastu võetud Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide korraldamise seadus täpsustas ministeeriumide ülesandeid. Endiste Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi ning Rahaministeeriumi liitmisel loodi Majandusministeerium.

Kaubandus- ja Tööstusministeerium ning Teedeministeerium

Moodustatud 1918

Kaubandus- ja Tööstusministeerium

Moodustatud 1923

Esimeseks majandusministriks sai Johannes Friedrich Zimmermann. 1929. aasta juulist kuni 1931. aasta veebruarini oli Zimmermann Otto Strandmanni valitsuse ja 1932. aasta novemberini Kaarel Eenpalu valitsuse majandusminister.

Majandusministeerium tegutses 1940. aasta 25. augustini, kui nõukogude korra kehtestamisega moodustati rahvakomissariaadid ja majandusministeerium likvideeriti. Ministeeriumi senised ülesanded jaotati mitme rahvakomissariaadi vahel.


Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]