Kuldtsiitsitaja
| Kuldtsiitsitaja | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Emaslind
|
||||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Emberiza aureola Pallas, 1773 |
Kuldtsiitsitaja (Emberiza aureola) on linnuliik tsiitsitajalaste sugukonnast tsiitsitaja perekonnast.
Sisukord |
Levila[muuda]
Kuldtsiitsitaja on levinud Euraasia taigavööndis Soomest läbi Siberi kuni Hiina kirdeosa, Korea, Jaapani põhjaosa, Kuriilide ja Kamtšatkani. Talvitub Aasia kaguosas Indiast ja Lõuna-Hiinast Malai saarestikuni. Soomes on ta väga haruldane ebajärjekindel haudelind, Eestis eksikülaline. Kuldtsiitsitajat vaadeldi Eestis esmakordselt 1972. aasta juunis Soome lahes asuval Malusi saarel. [1]
Välimus[muuda]
Üldpikkus 14–15,5 cm.
Elupaik[muuda]
Kuldtsiitsitaja asustab lopsaka taimestikuga soiseid niite ja põõsastikke jõelammidel, metsaservi, subalpiinseid põõsasniite. Tema meeliselupaiku on kõrgrohustud, kus kasvab hobuoblika puhmaid. [2] [3]
Pesitsemine ja toit[muuda]
Pesa rajab maapinnale puhma varju. Kurnas 4–5 muna. Toiduks on putukad ja seemned.
Saabub mai lõpus-juuni alguses, lahkub augustis.
Viited[muuda]
- ↑ Leibak, E., Lilleleht, V., Veromann, H. (eds). Birds of Estonia. Status, Distribution and Numbers
- ↑ Jonsson, L. Euroopa linnud, Eesti entsüklopeediakirjastus 2000, lk 524
- ↑ Loomade elu Tallinn Valgus 1980
