Kuldtsiitsitaja

Allikas: Vikipeedia
Kuldtsiitsitaja
Emaslind
Emaslind
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Värvulised Passeriformes
Sugukond: Tsiitsitajalased Emberizidae
Perekond: Tsiitsitaja Emberiza
Liik: Kuldtsiitsitaja
Ladinakeelne nimetus
Emberiza aureola
Pallas, 1773

Kuldtsiitsitaja (Emberiza aureola) on linnuliik tsiitsitajalaste sugukonnast tsiitsitaja perekonnast.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuldtsiitsitaja on levinud Euraasia taigavööndis Soomest läbi Siberi kuni Hiina kirdeosa, Korea, Jaapani põhjaosa, Kuriilide ja Kamtšatkani. Talvitub Aasia kaguosas Indiast ja Lõuna-Hiinast Malai saarestikuni. Soomes on ta väga haruldane ebajärjekindel haudelind, Eestis eksikülaline. Kuldtsiitsitajat vaadeldi Eestis esmakordselt 1972. aasta juunis Soome lahes asuval Malusi saarel. [1]

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üldpikkus 14–15,5 cm.

Elupaik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuldtsiitsitaja asustab lopsaka taimestikuga soiseid niite ja põõsastikke jõelammidel, metsaservi, subalpiinseid põõsasniite. Tema meeliselupaiku on kõrgrohustud, kus kasvab hobuoblika puhmaid. [2] [3]

Pesitsemine ja toit[muuda | redigeeri lähteteksti]

Emberiza aureola

Pesa rajab maapinnale puhma varju. Kurnas 4–5 muna. Toiduks on putukad ja seemned.

Saabub mai lõpus-juuni alguses, lahkub augustis.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Leibak, E., Lilleleht, V., Veromann, H. (eds). Birds of Estonia. Status, Distribution and Numbers
  2. Jonsson, L. Euroopa linnud, Eesti entsüklopeediakirjastus 2000, lk 524
  3. Loomade elu Tallinn Valgus 1980