Kollane mesikas

Allikas: Vikipeedia
Kollane mesikas
Kollane mesikas
Kollane mesikas
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Oalaadsed Fabales
Sugukond: Liblikõielised Fabaceae
Perekond: Mesikas Melilotus
Liik: Kollane mesikas
Ladinakeelne nimetus
Melilotus officinalis
(L.) Pallas

Kollane mesikas (Melilotus officinalis) on liblikõieliste sugukonna mesika perekonda kuuluv kaheaastaste rohttaimede liik.

Morfoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

30–90 cm kõrgune vars on püstine ja harunenud. Lehed kolmetised, pikarootsulised, pealt sinakasrohelised, alt kahvatud. Kollased õied asetsevad kobarates.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lõuna- ja Kesk-Euroopas, vähem põhjapoolsetel aladel, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk-, Kagu- ja Väike-Aasias.

Eestis tavaline, rohkem levinud Eesti lääne- ja põhjaosas (seal sage).

Kasvukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teeservadel, põllupeenardel, raudteetammidel, elamute ümbruses. Sagedamini loo- ja pärisaruniitudel. Eelistab kuivemaid lubjarikka pinnasega kasvukohti.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

On kasutatud maitsetaimena. Kollases mesikas sisalduv kumariin annab ürdijuustule, likööridele ja nastoikadele kumariini lõhna ja soolakasmõrkja maitse. Värskeid juuri kasutati Taga-Kaukaasias köögiviljana[1].

Ravimtaimena on kasutatud välispidisena paisete ja mädanevate haavade raviks.

Juurtel esinevate mügarbakterite tõttu kasutatakse haljasväetisena.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Issako, L., Maitsetaimed, Valgus, Tallinn, 1977

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]