Koirohi

Allikas: Vikipeedia
Koirohi
Koirohi
Koirohi
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Astrilaadsed Asterales
Sugukond: Korvõielised Asteraceae
Perekond: Puju Artemisia
Liik: Koirohi
Ladinakeelne nimetus
Artemisia absinthium
L.

Koirohi (Artemisia absinthium) on korvõieliste sugukonna puju perekonda kuuluv tugeva lõhnaga mitmeaastane rohttaim.

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koirohu teaduslik nimetus tuleb vanakreeka jahijumalanna Artemise nimest ja kreekakeelsest sõnast "apsinthion", mis tähendab 'ebameeldiv'. Oletatavasti viitab see saadud pruulise kibedale maitsele.

Rahvapärased nimetused: pänül, vihand, päris puju, päris koirohi

Morfoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koirohu õisikud

Koirohul on tugev puitunud risoom. Vars on püstine, 0,8–1,2 m (harva kuni 1,5 m) kõrge, haruline ja hallikasroheline.

Lehed asetsevad spiraalselt, on pealt hallikasrohelised ja alt valged, kaetud suudjate hõbevalgete karvakestega ja väikeste õli eraldavate näärmetega. Alumised lehed on kuni 25 cm pikad, kaheli- või kolmelisulgjad, pika leherootsuga. Varre küljest välja kasvavad lehed on väiksemad, 5–10 cm pikad, vähem jagunenud ja lühemate rootsudega. Kõige ülemised lehed on lihtsad ja rootsutud.

Koirohu kerajad, longus, väikesed, kahvatukollased korvõisikud koosnevad putkõitest ja lühiraolised. Õitsevad augustis septembris.

Viljaks on seemnis. Seemned vabanevad sellest oma raskuse mõjul.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Levinud kogu Euroopas (välja arvatud äärmised polaaralad), Kaukaasias, Lääne- ja Ida-Siberis, Aasia keskosas, sisseviiduna Põhja-Aafrikas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Uus-Meremaal.

Eestis esineb paiguti, sagedamini rannikul ja läänesaartel.

Kasvukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Noored võrsed

Koirohi kasvab harilikult harimata kuival pinnasel, kaljustel nõlvadel, jalgteede ja põldude servades. Kuival pinnasel saab teda ereda päikese käes kergesti kasvatada. Ta eelistab lämmastikurikast pinnast. Sellistes kohtades on ta vahel naturaliseerunud, eriti Põhja-Ameerikas.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajal, mil taim on täies õies (varasuvest varasügiseni), korjatakse lehti ja õisi ning kuivatatakse loomuliku soojuse käes. Küpsenud vilju koristatakse mõõduka kliimaga paikades märtsis ja oktoobris. Koirohtu tarvitatakse rahvameditsiinis ravimina (tehakse näiteks koirohuteed). Sellega ravitakse seedehäireid ja maovalu, see toimib antiseptiku ja palavikualandajana. Sellega vähendatakse sünnitusvalusid.

Toimeainete hulka kuuluvad ränidioksiid, kaks kibedat komponenti, absintiin ja anabsintiin, tujoon ja tanniinid. Mürgise alkaloidi tujooni sisalduse tõttu tuleks piirduda mõõdukate kogustega.

Taim on kasutusel toorainena veini- ja likööritööstuses. Koirohu abil valmistatakse selliseid alkohoolseid jooke nagu vermut ja absint. Need toimivad nagu enamik alkohoolseid jooke, kuid koirohi mõjub nende jookide liigsel tarbimisel mürgina. Nii võivad tekkida lihaste krambid, peavalu ja isegi pöördumatud ajukahjustused.

Iseloomuliku lõhna tõttu tehakse koirohust putukamürke. Koirohtu kasutatakse ka putukate eemalhoidmiseks põldudest, istutades neid põlluservadesse. Eriti mõjuvad koirohujuurte eritised. Koirohi peletab nii röövikuid kui ka liblikaid. Seda kasutatakse koide ja muude kahjurliblikate peletamiseks ka siseruumides.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]