Koirohi
Allikas: Vikipeedia
| Koirohi | |
 |
|
| Taksonoomia | |
| Riik: | Taimed Plantae |
| Hõimkond: | Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
| Klass: | Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts: | Astrilaadsed Asterales |
| Sugukond: | Korvõielised Asteraceae |
| Perekond: | Puju Artemisia |
| Liik | Koirohi |
| Artemisia absinthium | |
Koirohi (Artemisia absinthium) on korvõieliste sugukonda puju perekonda kuuluv tugeva lõhnaga mitmeaastane rohttaim.
Koirohu teaduslik nimetus tuleb vanakreeka jahijumalanna Artemise nimest ja kreekakeelsest sõnast "apsinthion", mis tähendab 'ebameeldiv'. Oletatavasti viitab see saadud pruulise kibedale maitsele.
Koirohul on tugev puitunud risoom. Vars on püstine, 0,8–1,2 m (harva kuni 1,5 m) kõrge, haruline ja hallikasroheline.
Lehed asetsevad spiraalselt, on pealt hallikasrohelised ja alt valged, kaetud suudjate hõbevalgete karvakestega ja väikeste õli eraldavate näärmetega. Alumised lehed on kuni 25 cm pikad, kaheli- või kolmelisulgjad, pika leherootsuga. Varre küljest välja kasvavad lehed on väiksemad, 5–10 cm pikad, vähem jagunenud ja lühemate rootsudega. Kõige ülemised lehed on lihtsad ja rootsutud.
Koirohu õied on kahvatukollased, torujad ja käändunud allapoole. Õied on koondunud pöörisesse. Taim õitseb varasuvest varasügiseni. Ta on tuultolmleja.
Viljaks on seemnis. Seemned vabanevad sellest oma raskuse mõjul. Küpsenud vilju koristatakse mõõduka kliimaga paikades märtsis ja oktoobris.
Koirohi kasvab harilikult harimeta kuival pinnasel, kaljustel nõlvadel, jalgteede ja põldude servades. Kuival pinnasel saab teda ereda päikese käes kergesti kasvatada. Ta eelistab lämmastikurikast pinnast. Sellistes kohtades on ta vahel naturaliseerunud, eriti Põhja-Ameerikas.
Iseloomuliku lõhna tõttu tehakse koirohust putukamürke. Koirohtu kasutatakse ka putukate eemalhoidmiseks põldudest, istutades neid põlluservadesse. Eriti mõjuvad koirohujuurte eritised. Koirohi peletab nii röövikuid kui ka liblikaid. Seda kasutatakse koide ja muude kahjurliblikate peletamiseks ka siseruumides.
Teda tarvitatakse rahvameditsiinis ravimina (tehakse näiteks koirohuteed). Sellega ravitakse seedehäireid ja maovalu, see toimib antiseptiku ja palavikualandajana. Sellega vähendatakse sünnitusvalusid. Ajal, mil taim on täies õies, korjatakse lehti ja õisi ning kuivatatakse loomuliku soojuse käes.
Toimeainete hulka kuuluvad ränidioksiid, kaks kibedat komponenti, absintiin ja anabsintiin, tujoon ja tanniinid. Mürgise alkaloidi tujooni sisalduse tõttu tuleks piirduda mõõdukate kogustega.
Ta on väga hea tooraine veini- ja likööritööstuses. Koirohu abil valmistatakse selliseid alkohoolseid jooke nagu vermut ja absint. Need toimivad nagu enamik alkohoolseid jooke, kuid koirohi mõjub nende jookide liigsel tarbimisel mürgina. Nii võivad tekkida lihaste krambid, peavalu ja isegi pöördumatud ajukahjustused.
Koirohi kasvab Eestis arvatavasti pärismaisena.
