Koerliblikas

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Eestis leiduvast liigist; perekonna kohta vaata artiklit Koerliblikas (perekond)

Koerliblikas
Väike-koerliblikas (Aglais urticae)
Väike-koerliblikas (Aglais urticae)
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Lülijalgsed Arthropoda
Klass: Putukad Insecta
Selts: Liblikalised Lepidoptera
Ülemsugukond: Papilionoidea
Sugukond: Koerlibliklased Nymphalidae
Alamsugukond: Nymphalinae
Triibus: Nymphalini
Perekond: Koerliblikas Aglais
Liik: Koerliblikas
Ladinakeelne nimetus
Aglais urticae
Linné 1758
Aglais urticae appearance.png
Sünonüümid

Nymphalis urticae, Vanessa urticae

Koerliblikas kanarbikul.
Koerliblika tiibade alakülg.

Koerliblikas ehk väike-koerliblikas (ka väike koerliblikas[1]; Aglais urticae, sünonüümid Vanessa urticae, Nymphalis urticae) on koerlibliklaste sugukonda koerliblika perekonda kuuluv liblikas.

Koerliblikas on üks tavalisimaid Eesti päevaliblikaid. Ta lendab varakevadest saati, ühe esimese kevadliblikana, kuna talvitub valmikuna. Ta lendab peaaegu kogu suve jooksul ja võib suve jooksul moodustada kolm põlvkonda. Röövik toitub kõrvenõgestel ja raudnõgestel.[2]

Koerliblikas elab suuremas osas Euraasias. Põhja pool ei ela ta üksnes kõikjal Kaug-Põhjas, kuigi ta elab nii Kamtšatkal, Magadani oblastis kui Jakuutias. Lõuna poole ulatub levila Saudi Araabia, Pakistani, Himaalaja ja Põhja-Vietnamini. Briti saartel ja Jaapanis elab ka. Alpides tõuseb ta 3 km, aga Himaalajas 5 km kõrgusele merepinnast.

Nomenklatuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti keeles nimetatakse seda liiki tavaliselt koerliblikaks. Et eristada teda sama perekonna teistest liikidest, nimetatakse teda ka väike-koerliblikaks või väikeseks koerliblikaks. Suur-koerliblikas, kellest väike-koerliblikat varem eristati, on nüüd paigutatud pajuliblika perekonda ja kannab teist nime (kollatähn-pajuliblikas).

Liigiepiteet urticae tähendab ladina keeles 'nõgese' ning viitab koerliblika rööviku toidutaimele.

Süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koerliblikas paigutatakse koerliblika perekonda, (Aglais urticae), pajuliblika (Nymphalis) perekonda või perekonda Vanessa.

Koerliblikal on kirjeldatud hulk alamliike:

  • Aglais urticae urticae
  • Aglais urticae baikalensis
  • Aglais urticae chinensis
  • Aglais urticae kansuensis
  • Aglais urticae obtusa
  • Aglais urticae polaris
  • Aglais urticae turcica.

Mitut liiki on vahel käsitletud ka koerliblika alamliikidena:

Valmik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koerliblika valmiku tiibade siruulatus on kuni 40...50 mm, teistel andmetel 50...60 mm[3].

Tiibade ülapooltel on oranž (punaruske[3]) põhivärvus. Kinnituskoha lähedalt on tiib (eriti tagatiib) tumepruun. Esitiibade esiserval on mustadest, kollastest ja valgetest tähnidest muster. Mõlema tiivapaari välisserv on tumepruun; selle kõrval on sinisetähniline must rant[3]. Kummalgi esitiival on kaks väiksemat ja üks suur must täpp. Kummalgi tagatiival on ainult üks must täpp, mille taga on tumepruun basaalosa.[4]

Kesk- ja kõrgmäestikus on koerliblikad suuremad ja heledamad, Põhja-Euroopas kipuvad nad olema väiksemad ja tumedamad[5]. Isased ja emased välimuselt ei erine.

Tiibade alakülg on silmatorkamatu, pruunikas. Seda külge näitavad nad siis, kui pikemat aega koha peal istuvad, samuti talvitumisel. Seevastu ohu korral avavad nad kiiresti tiivad, näidates oma tiibade eredat ülapoolt. See võib noori ja elukogemusteta linde ära ehmatada.

Koerliblikas talvitub valmikuna. Talvituda võib ta ka inimtekkelistes paikades: koobastes, keldrites ja pööningutel.

Koerliblika röövik.

Röövik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koerliblika röövikud kasvavad umbes 30 mm pikkuseks, teistel andmetel kuni 22 mm pikkuseks.[6]

Nad on mustad, peente valgete laikudega ja kahe katkendliku külgjoonega. Külgjoonte all on keha purpurpruun ja mõnikord on kollaste külgjoonte vahel punakaspruun joonis. Seljal ja külgedel on mustad või kollakad ogad. Pea on must[4][6]

Röövik toitub Eestis nõgestel, aga välismaal ka kanepil, harvem humalal. Noored röövikud kooruvad ja elavad karjakaupa koos, isegi külg külje kõrval, vanad röövikud elavad üksikutena.

Nukkumiseks otsib röövik varjatud koha, mis sageli on selsamal toidutaimel. Nukk ripub, pea alaspidi. Nukustaadium kestab pool kuud. Mõnel määral on nukk liikumisvõimeline.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Vambola Maavara. "Noore entomoloogi käsiraamat". Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus 1956, lk. 228
  2. Jaan Viidalepp, Hans Remm. "Eesti liblikate määraja". Tallinn: Valgus 1996, lk. 211-212
  3. 3,0 3,1 3,2 Rein Kuresoo. Koerliblikas. – Rein Kuresoo, Hendrik Relve, Indrek Rohtmets (koostajad). "Eesti elusloodus: Kodumaa looduse teejuht". Tallinn: Varrak 2001, lk 325, ISBN 9985-3-0499-3
  4. 4,0 4,1 Heiko Bellmann: Der Neue Kosmos Schmetterlingsführer, Schmetterlinge, Raupen und Futterpflanzen, S. 172, Franckh-Kosmos Verlags-GmbH & Co, Stuttgart 2003, ISBN 3-440-09330-1
  5. Tom Tolman, Richard Lewington: "Die Tagfalter Europas und Nordwestafrikas", S. 146, Franckh-Kosmos Verlags-GmbH & Co, Stuttgart 1998, ISBN 3-440-07573-7
  6. 6,0 6,1 David Carter, Brian Hargreaves: "Raupen und Schmetterlinge Europas und ihre Futterpflanzen". Blackwell Wissenschaftsverlag 1987, ISBN 3-826-38139-4

Märkused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Artikli kirjutamisel on kasutatud saksa Vikipeedia artiklit seisuga 6. juuni 2008 ja vene Vikipeedia artiklit seisuga 9. august 2011.