Kiirikmadu

Allikas: Vikipeedia
Kiirikmadu
Kiirikmadu Xenopeltis unicolor
Kiirikmadu Xenopeltis unicolor
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Roomajad Reptilia
Selts Soomuselised Squamata
Alamselts Maolised
Infraselts Alethinophidia
Ülemsugukond Pythonoidea[1]
Sugukond Kiirikmadulased Xenopeltidae
Perekond Kiirikmadu Xenopeltis
Reinwardt, 1827
Liik Xenopeltis unicolor[2]
Binaarne nimetus
Xenopeltis unicolor
REINWARDT, 1827
Sünonüümid
  • Xenopeltis unicolor REINWARDT in BOIE 1827
  • Xenopeltis concolor REINWARDT in BOIE 1827
  • Xenopeltis leucocephala REINWARDT in BOIE 1827
  • Tortrix xenopeltis SCHLEGEL 1837
  • Xenopeltis unicolor — BOULENGER 1893
  • Xenopeltis unicolor — SMITH 1943
  • Xenopeltis unicolor — ZHAO & ADLER 1993
  • Cryptophidion annamense WALLACH & JONES 1992 (fide PAUWELS & MEIRTE 1996)
  • Xenopeltis unicolor — MANTHEY & GROSSMANN 1997
  • Xenopeltis unicolor — COX et al. 1998
  • Xenopeltis unicolor — MCDIARMID, CAMPBELL & TOURÉ 1999
  • Xenopeltis unicolor — SANG et al. 2009

Kiirikmadu (Xenopeltis unicolor) (alamselts maolised, sugukond kiirikmadulased) on maoliik.

Kirjeldus ja eluviis[muuda | muuda lähteteksti]

Nad elavad Lõuna-Aasias, Birmast ja Hiina lõunaosast kuni Jaava, Kalimantani ja Sulawesi saareni.

Need väiksed maod kasvavad kuni 1 m pikkuseks.Seljasoomused on neil musta või kohvipruuni värvi kuid kõhualune üsna valkjas. Päikesevalguses muudavad soomused aga värvi ja sillerdavad kas smaragdse, sinise, punase või vaskja läikega.[3]

Nad on valdavalt öise eluviisiga. Päeval aga osalt kaevuva eluviisiga: kaevudes metsas pehmesse maapinda, kivide alla ja urgudesse.[3]

Nad toituvad väiksematest selgroogsetest loomadest, sealhulgas teistest madudest.

Kiirikmaol on säilinud mõlemad kopsud.[3]

Suguküpsed emasloomad munevad kuni 10 muna.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]