Kestumine

Allikas: Vikipeedia
Perekonda Tibicen kuuluva Tsikaadlase kestumine.

Kestumine ehk kestamine (inglise keeles echdysis) on paljude lülijalgsete, kahepaiksete ja roomajate regulaarne jäiga kutiikula või epidermise marraskihi vahetamine selleks, et loom saaks kasvada.

Kestamine on seotud hormoonidega.

Roomajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madudel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madude nahk koosneb soomustest ja on neil, üldise kehakattena, kaitseks mitmesuguste väliste tegurite aga on oluline ka sisemiste tegurite puhul. Nii kestavad juveniilsed maod seoses kasvamisega tunduvalt tihedamini kui vanemad maoindiviidid. Maod kestuvad ka enne paaritumist, nii näiteks osalevad hariliku rästiku isasloomad edukalt paaritumisel üksnes peale kevadist kestamist.[1] Kestamise ajal, mille välisteks indikaatoriteks on piimjas silmakilbis, tuhmunud nahavärv ja kerge ärrituvus, pole soovitav madusid kätte võtta ega toita ning neile tuleks rahulikku aega võimalda. Maolised võivad kestada ka peale traumaatilist sündmust või mitmesuguste teiste terviseprobleemide korral.

Enne kestamist koguneb vana naha alla ensüümide rikas lümf ja peale epidermise pealmise kihi eraldumist toimub lümfivedeliku reabsorbeerumine.

Kestamine on lisaks hormoonidele ka kilpnäärmega seotud.[2]

Mao naha pealmise kihi (epidermise) kestumine toimub looduses tavaliselt tervikuna[3] ja perioodiliselt, selleks hõõruvad maod oma mokakilbiseid vastu kühmulist puukoort.

Sisetingimustes peetavatel maolistel võib, sisekeskkonna eripärast, toidust jpm teguritest sõltuvalt, esineda mitmeid seisundeid - näiteks võib silmi kattev läbipaistev silmailbis mitte irduda ning see omakorda võib maolisel põletikku, valu ning ebamugavust põhjustada, millede kõrvaldamiseks võib vaja minna ka loomaarsti abi.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. A.J. Marshall, F.M. Woolf. Seasonal Lipid Changes In the Sexual Elements of a Male Snake, Vipera berus (inglise keeles)
  2. Simon J. Girling,Veterinary Nursing of Exotic Pets, Blackwell Publishing, lk 110, 2003, ISBN 1 4051 0747 2, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 17.01.2014) (inglise keeles)
  3. ENE 3:522.

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Videod[muuda | redigeeri lähteteksti]