Kasutaja:Hendrikkollom/Rohekoridor

Allikas: Vikipeedia

Rohekoridor ehk eluslooduse koridor või elupaigakoridor[1] on loodusliku eluala osa, mis ühendab erinevaid eluslooduse populatsioone, mis oleksid muidu eraldatud inimtegevuse tõttu (näiteks sõiduteede, ehituse või metsaraie tõttu). Rohekoridor võimaldab indiviidide rände populatsioonide vahel, mis võib vähendada sugulusaretusega kaasnevaid negatiivseid efekte ja vähenenud geneetilist mitmekesisust mis on isoleeritud populatsioonidele omased. Koridorid võivad aidata ka juhuslikel põhjustel osaliselt või täielikult hävinenud populatsioone taasasustada (nt tulekahju või haiguspuhangu tõttu). Eluslooduse elupaikade killustumine[2] inimtegevuse tagajärjel on aina suurenev oht looduslikule mitmekesisusele[3] ning rohekoridorid võivad leevendada sellega kaasnevaid efekte. Kui linnastumine põhjustab eelmainitud killustumist võivad rohekoridorid seda leevendada.

Eesmärk[muuda | muuda lähteteksti]

Rohekoridore võib pidada eluslooduse haldamiseks vaja minevaks tööriistaks, eriti paikades kus pärismaine elustik on hävinenud inimtegevuse või looduskatastroofi tagajärjel. Kui looduse alad jaotuvad eraldatud tükkideks võivad sealsed populatsioonid muutuda ebastabiilseteks või fragmenteeruda.

Rohekoridorid võivad aidata killustunud populatsioonidel ühineda ja vähendada populatsioonide kõikumist kolmel erineval stabiliseerival viisil:

  • Kolonisatsioon - võimaldab loomadel liikuda ja asustada uusi alasid juhtudel kus toidu või muu loodusliku ressursi puudus sunnib neid kodupaigast lahkuma.
  • Migratsioon - hooajaliselt rändavad liigid saavad liikuda ohutumalt ja efektiivsemalt kui neid ei takista inimtekkelised barjäärid.
  • Populatsioonide ristumine - loomad leiavad kergemini uusi paarilisi naaberpiirkondades, mis suurendab geneetilist mitmekesisust.

Rosenberg ja kaasautorid[4] olid esimeste seas määratledes mis moodustab looduskoridori, luues kontseptuaalse mudeli mis rõhutas looduskoridori rolli liikumise soodustajana, mis ei piirdu kohaliku taimestiku nõudetega[5].

Lisaks sellele avaldavad looduskoridorid tugevaid kaudseid mõjusid taimede populatsioonidele, suurendades õietolmu ja seemnete hajutamist loomade poolt ning hõlbustades erinevate taksonite liikumist isoleeritud piirkondade vahel[6].

Koridorid peavad olema piisavalt suured, et toetada miinimumkriitiliselt olulisi populatsioone, vähendada rändetõkkeid ning maksimeerida ühendust populatsioonide vahel[7].

Looduskoridorid võivad hõlmata ka veekeskondi ning tavaliselt esinevad jõgede ja ojadena. Maapealsed koridorid on tihti metsa ribad , mis ühendavad erinevaid metsapiirkondi või ka linnapiirid.

Kasutajad[muuda | muuda lähteteksti]

Liike saab üldiselt liigitada kahte rühma: koridori lühiajalised kasutajad ja koridori asukad ehk koridoris elavad liigid.

Esimene grupp kasutab koridore lühikesteks perioodideks. Need loomad kasutavad koridore näiteks hooajalise rände, poegade laialikminekuks või selleks, et liikuda suurema kodupiirkonna erinevate osade vahel. Sellesse gruppi kuuluvad näiteks suured taimetoidulised, keskmise kuni suure kasvuga kiskjad ja hooajaliselt rändavad loomad.[8]

Koridori asukad võivad koridori hõivata mitmest päevast mitme aastani. Siia gruppi kuuluvad erinevad taimed, roomajad, kahepaiksed, linnud, putukad ja väikesemad imetajad kes võivad veeta terve elu sellistes asukohtades. Sellisel juhul peab rohekoridor pakkuma piisavalt ressursse ka pikaajaliseks kasutuseks.[9]


Tüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Elupaigakoridore saab liigitada vastavalt nende laiusele, kus laiemad koridorid üldiselt soodustavad rohkem kasutamist.[10] Siiski sõltub üldine koridori kvaliteet rohkem selle kujundusest efektiivse koridori loomisel. Järgnevad on kolm kategooriat rohekoridori laiustes:

  • Piirkondlikud – (>500 meetrit laiad); ühendavad suuri ökoloogilisi alasid (gradientte), näiteks rändeteed.
  • Alampiirkondlikud – (>300 meetrit laiad); ühendavad suuremaid taimestikuga kaetud maastikujooni, näiteks seljakud ja orgude põhjad.
  • Kohalikud – (mõned <50 meetrit); ühendavad orgusid, märgalasid, seljakud jne.

Elupaigakoridore saab jagada ka vastavalt nende järjepidevusele. Pidevad koridorid on tervikud, jaotamatud, samas leidub ka kui "astmikukivide" koridore, mis on väikesed elupaiga tükid. Viimased võivad olla tundlikumad muutlikkuse suhtes. Koridorid võivad esineda ka looduslike sildade, tunnelite või ülekäikudena, mida kasutatakse inimtekkeliste takistuste, näiteks teede, ületamiseks, vähendades inimeste ja loomade vahelisi konflikte (näiteks liiklusõnnetused).

Vaatlused on näidanud, et maa alused tunnelid on tegelikult efektiivsemad kui sillad, kuna loomad on sageli liiga arglikud silla ületamiseks autoliikluse ligidal ning eelistavad liigelda peidetuna.[11]

Kasutuse jälgimine[muuda | muuda lähteteksti]

Rohekoridori kasutamise jälgimiseks rakendavad teadlased isendite püüdmise ja märgistamise meetodeid.[12] Selle kaudu hinnatakse näiteks geneetilist voolavust. Geneetilised meetodid võivad olla efektiivsemad rände ja paaritumismustrite hindamisel, sest märgistamise süsteem ei anna ülevaadet sellest kas isendid ka edukalt paarituvad. Populatsiooni geenivoo uurimise kaudu saavad teadlased aru koridoride geneetilistest tagajärgedest, saades teavet populatsiooni rände mustrite kohta aja jooksul.[13]

Kujundus[muuda | muuda lähteteksti]

Looduskoridorid on kõige tõhusamad, kui nende kujundamisel võetakse arvesse sihtrühma liikide ökoloogiat, lisaks hooajalise liikumise, vältimiskäitumise, hajutamise ja elupaigavajaduste teguritele.[14]

Üldiselt on koridore kõige parem ehitada teatud määral juhuslikkuse või asümmeetriaga ning suunata need risti lõikude suhtes. Looduskoridorid on vastuvõtlikud servaefektile; elupaiga kvaliteet elupaiga killu servas on sageli palju madalam kui põhiliste elupaigaala keskel. Elupaigakoridorid on eriti olulised liikidele, kes vajavad suure mahuga elualasid, siiski on koridorid olulised ka väiksemate loomade ja taimede jaoks ühenduskoridoridena ning ökoloogiliste ühendajatena, lubades väiksematel populatsioonidel kauem ellu jääda.[15][16]

Rohekoridoride näited[muuda | muuda lähteteksti]

Kanadas, Albertas ehitati üle tee sild, et hoida loomi eemal kiirteest, mis läbib rahvuspargi. Silla ülaosa on istutatud kohalike rohttaimedega ning mõlemale poole paigaldati aiad, et loomi suunata.[17]

Lõuna-Californias jälgiti 15 maaalust tunnelit ja drenaažikraavi, et näha, kui palju loomi neid koridoridena kasutas. Selgus, et need olid eriti tõhusad laialt levinud liikide, nagu kiskjate, muulhobuste, väiksemate imetajate ja roomajate puhul, hoolimata sellest, et koridore ei olnud spetsiaalselt loomade jaoks kavandatud. Uurijad avastasid ka, et tegurid nagu ümbritsev elupaik, tunneli mõõtmed ja inimtegevus mõjutasid samuti kasutamissagedust.[18]

Lõuna-Carolinas jälgiti viit jäänukalade maalappi; üks neist asus keskel ja neli ümbritsesid seda. Seejärel lisati ühe jäänuki ja keskosa vahele koridor. Liblikad, kes olid paigutatud piirkonna keskmisesse elupaika liikusid ühendatud jäänukalale kaks kuni neli korda tõenäolisemalt kui nendesse, mis ei olnud ühendatud. Lisaks sellele, kui keskosasse paigutati astelpõõsa isaspuud suurenes koridoriga ühendatud aladel paiknevate astelpõõsaste emaspuude seemnete toodang kuni 70 protsenti võrreldes piikonnaga mis ei olnud ühendatud. Kõige muljetavaldavam dispersioon ühendatud piirkonda toimus siiski läbi linnusõnniku. Koridoriga ühendatud maa-alal kanti lindude väljaheidete kaudu märgataval rohkem taime seemneid.[19]

Rohekoridoride positiivseid efekte on märgatud ka hiirte populatsioonide ülekande ja ristumise määrades. Kontrollpopulatsiooni, kus hiirtel oli piiratud juurdepääs oma põhilisele elupaigale ilma koridorita, võrreldi katsealuse populatsiooniga, kus hiirte peamine elupaik oli koridoride kaudu ühendatud naaberpiirkondadega. Emased isendid jäid tavaliselt paiklikuks ja paaritusid oma asutajapopulatsioonis, kuid isaste ülekande määr koridoride kaudu oli väga kõrge.[20]

2001. aastal asutati Albertas Jasperi rahvuspargis huntidele mõeldud rohekoridor, mis läbis sealse golfi jaoks kasutatava piirkonna. Koridor suutis edukalt huntide käitumist mõjutada ning liigi isendid kasutavad koridori tihedalt.[21][22]

Suurimad rohekoridorid maailmas[muuda | muuda lähteteksti]

The Paséo Pantera (tuntud ka MesoAmeerika Bioloogilise koridorina ja ka Paséo del Jaguarina)[23]

Ida-Himaalaja korridor [24]

Hiina-Venemaa Tiigri Koridor[25]

Tandai Tiigri Koridor[26]

Euroopa Roheline Vöö[27][28]

Siju-Rewak Koridor Indias, mis kaitseb olulist elevantide populatsiooni. [29]

Hollandis asuv Ecologische Hoofdstructuur (koridoride süsteem)[30]

Terai Arc Landscapes, Madalama Himaalaja Regioon.[31]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ "Planning Portal - Glossary: G" Arhiveeritud originaaltekstist [1] 1 Detsember 2008
  2. ↑ Bond, M. (2003). "Principles of Wildlife Corridor Design. Center for Biological Diversity" (PDF). Biologivaldiversity.org. Arhiveeritud (PDF) originaalist 6 juuni 2022.
  3. ↑ Fahrig, Lenore (28 November 2003). "Effects of Habitat Fragmentation on Biodiversity". Annual Review of Ecology, Evolution, and Systematics. 34: 487–515. doi:10.1146/annurev.ecolsys.34.011802.132419
  4. ↑ Rosenberg, Daniel K.; Noon, Barry R.; Meslow, E. Charles (1995). "Towards a definition of wildlife corridor". Integrating People and Wildlife for a Sustainable Future: 436–9. Arhiveeritud originaalist 31 märts 2022.
  5. ↑ "What is a landscape?". Arhiveeritud originaalist13 august 2020.
  6. ↑ Tewksbury, Joshua (1 October 2002). "Corridors affect plants, animals, and their interactions in fragmented landscapes". Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America. 99 (20): 12923–6. Bibcode:2002PNAS...9912923T. doi:10.1073/pnas.202242699.PMC 130561. PMID 12239344
  7. ↑ Allison M. Fleury; Robert D. Brown (1997). "A framework for the design of wildlife conservation corridors With specific application to southwestern Ontario". Landscape and Urban Planning.Elsevier. 37 (3–4): 163–186. doi:10.1016/S0169-2046(97)80002-3. hdl:10214/4617. Arhiveeritud originaalist 28 oktoober 2022.
  8. ↑ Beier, P.; Loe, S. (1992). "In My Experience: A Checklist for Evaluating Impacts to Wildlife Movement Corridors". Wildlife Society Bulletin. 20 (4): 434–440.
  9. ↑ Beier, P.; Loe, S. (1992). "In My Experience: A Checklist for Evaluating Impacts to Wildlife Movement Corridors". Wildlife Society Bulletin. 20 (4): 434–440.
  10. ↑ "Wildlife, forest, and forestry. Principles of managing forests for biological diversity". Biological Conservation. 63 (3): 271. 1993. doi:10.1016/0006-3207(93)90732-g. ISSN 0006-3207.
  11. ↑ Sandra J. Ng; Jim W. Dole; Raymond M. Sauvajot; Seth P.D Riley; Thomas J. Valone (2004). "Use of highway undercrossings by wildlife in southern California". Biological Conservation. 115 (3): 499–507. doi:10.1016/S0006-3207(03)00166-6. Arhiveeritud originaalist 31 oktoober 2022.
  12. ↑ Dixon, Jeremy D.; Oli, Madan K.; Wooten, Michael C.; Eason, Thomas H.; McCown, J. Walter; Paetkau, David (2006). "Effectiveness of a Regional Corridor in Connecting Two Florida Black Bear Populations". Conservation Biology. 20 (1): 155–162. doi:10.1111/j.1523-1739.2005.00292.x.ISSN 0888-8892. JSTOR 3591161. PMID 16909668. S2CID15106420. Arhiveeritud originaalist 19 mai 2023.
  13. ↑ Mech, Stephen G.; Hallett, James G. (April 2001). "Evaluating the Effectiveness of Corridors: a Genetic Approach". Conservation Biology. 15 (2): 467–474. doi:10.1046/j.1523-1739.2001.015002467.x. ISSN 0888-8892. S2CID84520743. Arhiveeritud originaalist 13 august 2023.
  14. ↑ Newmark, William D. (1993). "The Role and Design of Wildlife Corridors with Examples from Tanzania". Ambio. 22 (8): 500–504. ISSN 0044-7447. JSTOR 4314138. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. mai 2023. Vaadatud 19. mail 2023.
  15. ↑ "Designing wildlife corridors". Sciencedaily.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. november 2022. Vaadatud 4. augustil 2015.
  16. ↑ Julieta Benitez-Malvido; Víctor Arroyo-Rodríguez (2008). "Habitat fragmentation, edge effects and biological corridors in tropical ecosystems". Vaadatud 2. novembril 2022.
  17. ↑ Semrad 2007
  18. ↑ Dole et al. 2003
  19. ↑ Susan Milius (22. oktoober 2002). "Insects, pollen, seeds travel wildlife corridors". Science News. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. november 2022. Vaadatud 4. novembril 2022.
  20. ↑ Jon Aars; Rolf A. Ims (1. juuli 1999). "The Effect of Habitat Corridors on Rates of Transfer and Interbreeding Between Vole Demes". Ecology (inglise). 80 (5): 1648. DOI:10.1890/0012-9658(1999)080[1648:TEOHCO]2.0.CO;2. ISSN 0012-9658. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. november 2022. Vaadatud 4. novembril 2022.
  21. ↑ Shepherd, B; J. Whittington (2006). "Response of wolves to corridor restoration and human use management". Ecology and Society. 11 (2). DOI:10.5751/ES-01813-110201.
  22. ↑ Daniel K. Rosenberg; Barry R. Noon; E. Charles Meslow (november 1997). "Biological Corridors: Form, Function, and Efficacy". BioScience. 47 (10): 677–687. DOI:10.2307/1313208. JSTOR 1313208.
  23. ↑ "Paseo Pantera Project" (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 9. november 2022. Vaadatud 9. novembril 2022.
  24. ↑ "Map of Nepal". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. aprill 2023.
  25. ↑ "New corridor links Amur tiger habitats in Russia and China". WWF (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 9. november 2022. Vaadatud 9. novembril 2022.
  26. ↑ "Panthera". Panthera.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. november 2011. Vaadatud 4. augustil 2015.
  27. ↑ "European Green Belt Initiative" (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 11. november 2022. Vaadatud 9. novembril 2022.
  28. ↑ [https://www.postimees.ee/1574659/euroopa-rohekoridor-jouab-eestisse Euroopa Rohekoridor jõuab Eestisse. Postimees 4. september 2006
  29. ↑ "Siju-Rewak Corridor". CONSERVATION CORRIDOR (inglise). 2. mai 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. november 2022. Vaadatud 9. novembril 2022.
  30. ↑ Ecologische Hoofdstructuur
  31. ↑ Chauhan, Priya (1. aprill 2021). "26 Important Wildlife Corridors Providing Safe Passage to Species". Planet Custodian (India inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 23. aprill 2021. Vaadatud 23. aprillil 2021.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja:Hendrikkollom/Rohekoridor&oldid=6531638"