Adolf I (Schleswig-Holstein-Gottorp)

Allikas: Vikipeedia
Hertsog Adolf. Tundmatu kunstniku maal 1586. aastast.


Adolf I (25. jaanuar 15261. oktoober 1586) oli Schleswig-Holstein-Gottorpi hertsog aastast 1544 kuni surmani.

Adolf oli Taani kuninga Frederik I poeg ning Christian III vend. Nooruses viibis ta neli aastat Hesseni maakrahvi Philipp I õukonnas, kus sai hea hariduse.

Aastal 1544 jagasid Adolf, Christian ning kolmas vend Johann Holsteini omavahel. Adolf valis oma residentsiks Gottorpi kindluse, mille järgi tema järglasi hakati nimetama Holstein-Gottorpi dünastiaks. Järgnevalt tegutses Adolf aktiivselt sõjaväljadel, olles vaatamata oma protestantlikule usutunnistusele keiser Karl V toetaja. 1548. aastal osales ta Augsburgi riigipäeval ning võttis seejärel osa Karli poja Philippi reisist Hispaaniasse. 1553. aastal naasis Adolf kodumaale. 1556. aastal sai Adolfist surnud venna Friedrichi järglasena Schleswigi piiskop, kelleks ta jäi kuni surmani. 1559. aastal organiseeris Adolf koos vennapoeg Frederikuga sõjakäigu Dithmarscheni talupoegadevabariigi vastu ning alistas selle. Riik jagati Adolfi ja Frederiku vahel.

1560.1570. aastatel tegeles Adolf oma riigi moderniseerimisega, samuti püüdis ta selle tähtsust igati tõsta. Ta tegi näiteks keisrile ettepaneku kaevata läbi tema maade kanal, mis võimaldanuks laevadel siseneda Läänemerre ilma Taani väinu läbimata. See idee jäi siiski vaid paberile. Madalmaade vabadusvõitluse ajal toetas Adolf jätkuvalt keisrikoda, osaledes mässulistevastastes sõjakäikudes ning toetades neid raha ja relvadega.

Adolf oli seotud ka Liivimaaga. Nimelt palus talt 1577. aastal abi Tallinn, mida oldi taas Ivan Julma vägede poolt piiratud. Rootsi riigis valitses majanduslik kitsikus ning nii otsis linn abi välisvürstidelt. Et Adolf oli tuntud oma seiklusaldi iseloomu poolest, siis loodeti talt saada kiiresti reaalset abi. Siiski ei saanud ta linna heaks palju teha, sest Madalmaade ülestõus oli neelanud sisuliselt kogu Põhja-Saksamaa sõjalised ressursid. Alles aasta hiljem sai Adolf linnale saata laevatäie püssirohtu. Siiski toetas ta Tallinna sõnades igati ning püüdis teda keisririiki tagasi meelitada. Adolfi plaanides oli toona saada Poola vasallina enda kätte suurt osa Liivimaast, ent see kava kukkus läbi, kui Liivimaa kitsikusajad 1570. aastate lõpul läbi said ning Vene väed sealt järk-järgult välja suruti. Hertsog Adolfi kava oli üks viimaseid Saksa-Rooma riigist lähtuvaid algatusi Liivimaa taas oma kontrolli alla saada. Võimalik, et Adolf püüdis seda teha koostöös vennapoeg Magnusega.

Eelnev:
Christian
Schleswigi hertsog
15441586
Järgnev:
Friedrich II