Kalin-tsaar

Allikas: Vikipeedia

Kalin-tsaar (ka Galin, Kain, Kalin tsaar Kalinovitš, vene Калин-царь) on mütoloogiline tatari tsaar, valitseja, sõjapealik ja -juht vene rahvalaulu vormis edasi antud legendides ja Kiievist jutustavates muistsetes kangelaslugudes, bõliinades. Mõnes süžees on tatarlaste pealiku nimeks Mamai.[1]

Nendes Kiievi tsükli eepilistes rahvalaulusüžeedes on Kalin ennekõike bõliinade Kiievi-Vene riiki alatasa ähvardav sissetungija, valitseja ja suurvürsti Vladimir Krasnoje Solnõško ning legendaarsete vägimeeste, bogatõride verivaenlane.

Mõnede allikate kohaselt[2] tuntud vene folklorist ja etnograaf V. F. Miller on väitnud, et tatari tsaar on saanud oma nime Donetski oblasti Volodarski rajoonis voolava väikese Kalka jõe ja selle ümbruses 1223. aastal aset leidnud ajaloolise Kalka lahingu järgi, mis siiski vaevalt paika peab, sest Peterburi Riikliku Ülikooli filoloogilisel andmebaasil loodud humanitaarse entsüklopeedilise sõnaraamatu andmetel Kalinil ei ole prototüüpi.[3] Üksnes tema hüüdnime "koer" (vene "Собака" Sobaka) põhjal, mille mongolikeelne tähendus on нохой, võiks seda Kesk-Aasia steppidest tulnud sõjakat valitsejat pidada Nogai-khaani kehastumiseks.

Tuntud vene õpetlase, strukturalisti Vladimir Proppi narratiivse strukturaal-tüpoloogilise uuringu järgi[4][5] Kiievi ajastu idealiseerituimast kangelasest Ilja Murometsist ja tema vastasest Kalin-tsaarist jutustavad bõliinad,[6] sh "Ilja Muromets ja Kalin-tsaar" (vene "Илья Муромец и Калин-царь"),[7][8] "Ilja, Samson ja Kalin" (vene Илья, Самсон и Калин) ja "Ilja, Jermak ja Kalin" (vene "Илья, Ермак и Калин")[9] on vene rahva seas kõige levinumaid ja armastatumaid rahvalaule. Kalin-tsaarist ja tema tatariarmee lahingukaotustest jutustavatest üldslaavi rahvalauludest on seni avaldatud umbes 80 salvestist.

Bõliinade Sobaka-tsaar[muuda | muuda lähteteksti]

Kiievi-Vene antagonistlikule ja lepitamatule vastasele pühendatud bõliinas "Kalin-tsaar" võime peategelast nime all "Kalin" kohata vaid kaks korda, sest üldiselt kasutatakse sellest hirmuäratavast valitsejast ja sõjapealikust rääkides ühendnimesid "Kalin-tsaar" või "Tige Kalin". Laulu edenedes epiteedid tunduvalt mitmekordistuvad: "Õel Kalin-tsaar Kalinovitš", "Sobaka Kalin-tsaar", "Sobaka õel Kalin-tsaar Kalinovitš", "Neetud sobaka Kalin-tsaar" ja "Kalin-tsaar, õel Kalinovitš"[10] või petšeneegide "Sobaka" Kalin-tsaar.[11] Põhimõtteliselt vene rahvaluules Kalin-tsaaril on aina lisandsõnadeks kas "Sobaka" ("koer") või "Röövel" (vene Разбойник) ja "Neetud" (vene Проклятый), millest mõnede allikate kohaselt[12] liitub täiend "sobaka" eranditult "vihatud valitsejate" nimele ja on loodud nende halvustamiseks. Üha sagedamini kasutati eepilisele ebasoosingule viitavaid metafoore siis, kui kasvasid nördimus ja ebausk ajaloos tuntud pöördelistest sündmustest nagu mongoli-tatari vägede sissetung ja Venemaa, v.a vaid Novgorodi alistamine Kuldhordi khaaniriigile. Samuti aastate 900–1200 jooksul visade ja kohanemisvõimeliste, suurte jõukudena läbi Aasia rännanud ja tõhusamaks relvaks hirmu ärakasutavad mongoli-tatari sõjavägede piiramisrõngad, kivide ja tulepommidega pommitamine, näljutamine ning isegi uputamine.[13][14] Suurimat mõju avaldas Vana-Vene riigi, muistse slaavi tsivilisatsiooni ja usu lõpp, mil aastasadasid kestnud ikke ja ülemvõimu all loodi eepiline "Sobaka Kalin-tsaar". Rahvuslikku püsimajäämistahet rõhutatakse mitmekordistamisega moel, et täiendavat omadussõna sobaka kasutab endast rääkimisel Kalin isegi lisaks Kiievi vürstile Vladimirile ja tema jõumeestele.

Seoses ristiusu ja selle tõdede vastuvõtuga hakkasid levima ka väljendid "Paganlik tsaar" ning tihti iseloomustati tatarlast kõptšaki-, altai- ja kasahhikeelse 'paksuke' või krimmitatari-, türgi-, tatari-, uiguuri- ja kariimikeelse omadusega 'paksuke, rasvane, rumal'. Ja iseenesest mõistetavalt kujunes tolleaegsete bõliinade poeetilises keeles välja eepilise antagonismi mitmekordistamise vahend, mil Kalin-tsaar oma alamaidki kutsub "paganlikeks tatariteks":[15]

"… Aijah te, mu tatarid, Aijah te, mu paganad".
Ай же вы, мои татары, Ай же вы, мои поганые ."

Vladimir Propp näeb tatarlastes valdavat hõimude liitu, mille põhjal hakkab arenema varafeodaalne ühiskond koos oma kõikumatute dünastiatega, ning peab nende sõjaväge selle loodusrahva mitmete sugukondade poolt loodud rikkaks ja tugevaks institutsiooniks just nagu Tacituse poolt idealiseeritud germaanidel. Bõliinad jutustavad tihtipeale Kalin-tsaarist, keda tema sugulased – poeg, väimees ja õemehed – ümbritsevad, ning kes on tõusnud armee ja sõjaretkede eesotsa. Samuti mainitakse bõliinades korduvalt, et "Kalin saabub koos neljakümne kuninga või tsaari ja printsiga", mida Propp peab tähtsaks ülesehituslikuks asjaoluks ajaloolisel perioodil, kui Venemaal vürstiriigikeste püsiv ühtsus puudus. Rahvalauludest mitmed kuulutavad, et mongoli-tatari sõjaväe kasvamiseks hästi korraldatud, kõrge ja range distsipliiniga armeeks kulus kolm aastat, kui taas mõned lauljad oma riimidega kulutavad selle peale 30 aastat.[4]

Lood Kalin-tsaari lahingutest[muuda | muuda lähteteksti]

Bõliinade Kiievit on piiramas loendamatu arv tatarisõjamehi eesotsas Kalin-tsaariga "koos neljakümne tsaariga, neljakümne kuningaga, kel igalühel oma sõjaväge neljakümne tuhande võrra", mil vürst Vladimir saab ultimaatumi lahinguta allaandmisest. Olukord tundub väljapääsmatuna, sest enne aina:[16]

"Kõrge Kiievi, kuulsa linna all,
neil Tsõtsari laiadel steppidel
seisid valvetõkkel vägimehed koos.
Oli atamaniks tõkkel Ilja Muromets,
alamatamaniks Dobrõnja Nikititš,
jessauliks Aljoša, popipoeg. "

Nüüd aga keegi ei ole kaitsmas kodulinna, kuna Vladimir on määranud Ilja Murometsi näljasurma ja unustanud ta sügavale vangikongi. Muud vägilased on linnast lahkunud, kes kuhugi, teele tundmatule. Vene imemuinasjuttude süžeekomponente uurinud Propi meelest kangelasbõliinad "Ilja Muromets ja Kalin-tsaar", "Ilja, Samson ja Kalin" ja "Ilja, Jermak ja Kalin" on lauldud suurel määral sarnasel ajendil, mil linna surmasuust päästjaks osutub vangikongist leidunud ja õnneks veel elus Ilja Muromets. Mõnikord jutujoon jätkab seejärel jooksemist kadunud vägimeeste otsingutel, kui lõpuks kangelastest vägevaim nad Kiievi alt Samsoni peakorterist leiab. Või värsimõõt kulgeb noorema sugupõlve värskendavat võitlusindu ülistades ja kogemust korjates, nagu lauludes Ilja nõost, anarhistlikku vaprust täis Jermakist.[1][17] Kangelaspoeemides kokkupõrkeid tatarisõjaväega on uuritud sellestki lähtepunktist, et missuguseid ajaloolisi sündmusi need võiksid kajastada. Eepose kangelaste poolt neljakümne kuninga, printsi ja tsaari vastu käidud võitlusest jutustavat bõliinat "Kama tapatalgud" (vene "Камское побоище")[18] peetakse novgorodlaste 1357. aastal ebaõnnestunud retke kirjelduseks tolleaegse nimega tuntud, Põhja-Uuralite ja Põhja-Jäämere vahele jäävale Jugramaale.[19] Sageli lõpptulemuseks, teiste hulgas V. Millerigi väidete järgi, on tõdemus, et antud juhul lugulauljad vahendavad 1223. aastal Kalmiuse lisajõe Kalka ääres peetud lahingut.[13][20] Sellest mongolite ja venelaste-polovetside ühisväe vahel toiminud lahingust, enne mida pikast retkest väsinud mongolid saatsid venelaste juurde saadikuid kingituste ja rahusoovidega, võttis ajaraamatute andmete järgi osa Aleksander Popovitši nimeline mees, mütoloogilise Aljoša prototüüp. V. Propp ei ole päris kindel, kas süžeed "Mamajevo tapatalgud" (vene Мамаево побоище") ja "Kama tapatalgud" on rahva suust või kogujate väljamõeldis, aga tegemist on Iljast ja Kalin-tsaarist jutustava laulupopurriiga, kus vaid lõppkulminatsioon on erinev. Kus Samson on juht nii kaua, kui Ilja on vanglas, ning ohtu kartmata Jermak kiirustab keset lahinguvälja ja saab surma enne kui tatarid purustatakse. Siin aga üks kirjeldus on kui ajaloost, kus otsustaval hetkel kohale saabub taas rambivalgusesse tõusnud Ilja Muromets koos Kalin-tsaarile mõeldud kingituste ja rahupalvetega,[17] aga siiski lävepalk käes ta peab osa võtma mida vastutusrikkamast lahinguetapist, sest tatari pealik keeldub kõigest. Niimoodi Ilja sööstab kõige sügavamasse vaenlasjõugu soppi Kalin-tsaari lähedusse, tapab tsaaripoja ja raiub pea valitsejalt endalt. Või nagu mõningates lauludes Kalin-tsaar jääbki ellu, aga ta on sunnitud põgenema lõhkise pea ja suure häbiga, kui ta võimas armee lüüa saab. On bõliinasid, kus bogatõrid võtavad pealiku vangiks ja viivad Vladimiri õukonda, kus tataritsaar vannub, et sellest ajast alates ta maksab andamit Kiievile.[3]

Kalin-tsaari lahingutest jutustava bõliina eri variantides dramaatiliselt üllatavaks lõppkäändeks kujuneb tatarite ellujääminegi, uute jõudude kokkukogumisega ja uue pealetungiga parasjagu siis, kui bogatõrid oma kangelastegudega kelkides on võidurõõmsalt üksteisega mõõtu võtmas. Silmitu veresaun ja tapatalgud on rahvuskangelastele viimaseks võitluseks, millest eelpool mainitud pealkirjad kuulutavad. Samuti lahingukaadrid saavad uut põnevust, kui tatarisõdurid kaevavad koopaid ja tunneleid, kuhu vägimeestest vägevaim, Ilja, sisse kukuks ja vangi jääks. Ja aina vaenlase käes vangis olles, Ilja pead maha ei siiski raiuta, vaid tataripealik proovib teda enda poolele üle meelitada.

Lõppude lõpuks mitmete jutujoonte poolt haaratud arvamuste kohaselt[1][11] bõliinad Kalin-tsaarist peegeldavad Venemaal aastasadadel 1240-1480 kestnud pikast mongolite invasioonist jäetud jälgi.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 Kalin-tsaar (vene Калин-царь), F.A.Brokhauz ja I.A.Efron. F.A.Brokhauzi ja I.A.Efroni poolt koostatud entsüklopeedia. (vene Энциклопедический словарь Ф.А. Брокгауза и И.А. Ефрона), 1890–1907.a. (vene keeles)
  2. ↑ Kalin-tsaar (vene Калиґн-царь), M.R. Vasmer, Vene keele etümoloogiline sõnaraamat (vene Этимологический словарь русского языка), lk. 247. 1964–1973. (vene keeles)
  3. ↑ 3,0 3,1 Kalin-tsaar. (vene Калин-царь), Vene humanitaarne entsüklopeediline sõnaraamat. Hum. väljaandekeskus Vlados. Peterburi riikliku ülikooli filol. andmete baasil. 2002. (vene Российский гуманитарный энциклопедический словарь. М.: Гуманит. изд. центр ВЛАДОС: Филол. фак. С.-Петерб. гос. ун-та. 2002. (vene keeles)
  4. ↑ 4,0 4,1 Vene kangelaseepos. Teine väljaanne, parandatud. (vene Русский героический эпос. Издание второе, исправленное)., V.J. Propp. Moskva, 1958.a. (vene keeles)
  5. ↑ 2. Ilja Murometsist ja Kalin-tsaarist jutustavaid bõliinasid. (vene 2. Круг былин об Илье Муромце и царе Калине.), Vene bõliinad. (vene Былины русские). (vene keeles)
  6. ↑ Bõliinad Ilja Murometsist. Raamatu sisust lühidalt. (vene Былины об Илье Муромце. Краткое содержание книги), Kiievi tsükli bõliinad. (vene Былины киевского цикла). (vene keeles)
  7. ↑ Muromets ja Kalin-tsaar (proosajutustus N.P. Kolpakova järgi) (vene Илья Муромец и Кáлин-царь), N.P. Kolpakova. Vene bõliinasid. (vene Былины русские), 1973.a. (vene keeles)
  8. ↑ Ilja Muromets ja Kalin-tsaar (luule) (vene Илья Муромец и Калин-царь), Vene bõliinad. (vene Былины русские). (vene keeles)
  9. ↑ Bõliinadest. (vene О былинах), LiveJournali blogiotsing. (vene Поиск по блогам Живого Журнала). (vene keeles)
  10. ↑ Kirša Danilovi kogumikku kuuluva "Kalin-tsaari"st jutustava bõliina geneetiline taust. (vene Генетический фон былины «Калин-царь» в сборнике Кирши Данилова), E.N. Bekasova. UDK 81'0; 801.81 (vene УДК 81'0; 801.81). (vene keeles)
  11. ↑ 11,0 11,1 Jevgeni Kubjakini demontaaž. Lk. 85 (vene Демонтаж-Евгений Кубякин. Страница 85), Jevgeni Kubjakin. Oneline lugemist. (vene Читать онлайн). (vene keeles)
  12. ↑ Euraasia eepika arhailisi elemente. Saarepiigat vene (Dobrõnja ja lohe ning Djuk) kangelasbõliinadega võrreldes. (fi:Euraasialaisen epiikan arkaaisia elementtejä. Saarelaisepiikka verrattuna venäläisiin sankaribylinoihin (Dobrynja ja lohikäärme­ ja Djuk-bylinaan)), Elina Rahimova. Soome folkloori uurijaselts rü. (fi: Suomen Kansantietouden Tutkijain Seura ry.). Joensuu. Jaan. 1998.a. (soome keeles)
  13. ↑ 13,0 13,1 Valori tähetarkus, 24.dets. 2011.
  14. ↑ Aasia nomaadid, kes lõid impeeriumi, Veebiraamatukogu
  15. ↑ 4. Bõliinade poeetiline keel. (vene 4. Поэтический язык былин), Vene bõliinad. (vene Былины русские). (vene keeles)
  16. ↑ Vasnetsov ja muinaslood. Imeline maailm: midagi inglitest, haldjatest, igasugustest muudest kummalistest ja põnevatest asjadest läbi kunsti, kirjanduse, muusika ja mõttemaastiku., Kirjandus, Kunst, Loodusvaimud, Muinasjutt, Tsitaate, Vene. 26.09.2010.
  17. ↑ 17,0 17,1 Kalin-tsaar (vene Калин-царь), F.A. Brokhauz ja I.A. Efron. F.A. Brokhauzi ja I.A. Efroni poolt koostatud entsüklopeedia. (vene Энциклопедический словарь Ф.А. Брокгауза и И.А. Ефрона), 1890–1907.a. (vene keeles)
  18. ↑ Kama tapatalg. (vene Камское побоище), Kangelasbõliinad. (vene Героические былины). (vene keeles)
  19. ↑ Suur-Novgorodi retk Jugramaale. (vene Великий новгородский путь в Югру), Muistsete novgorodlaste läbilõhki kivine tee. Petšora. Perm Võtšegorskaja. 17.saj. Interaktiivne kaart. (vene Древний новгородский чрезкаменный путь. Печора. Перм Вычегоская. 17 век. Интерактивная карта). (vene keeles)
  20. ↑ Kalka lahing., Eesti Entsüklopeedia. VE, 2006

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kalin-tsaar&oldid=6436031"