Kaerahelbepiim
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Oktoober 2021) |
Kaerahelbepiim ehk kaerapiim on kaerahelvestest veega leotamise teel saadav taimse piima liik.[1][2]
Joogi valmistamise tehnoloogia töötas 1990. aastate alguses välja Rootsi teadlane Rickard Öste.[3] Kaerahelbepiimal on kreemjas tekstuur ja kaerahelbe maitse, seda toodetakse erinevate maitsetega, suhkruga või ilma.
Kaerapiima tarbijad on laktoositalumatusega inimesed,[4] veganid ja teised. Võrreldes lehmapiimaga, on kaerapiim väga keskkonnasõbralik, nõudes tootmisel vähem puhast vett ja maad.[viide?]
Erinevalt teistest taimsetest piimadest, mis arendati 13. sajandil, töötati kaerahelbepiim välja alles 1990. aastal ja kogus populaarsust peale 2010. aastat. Aastatel 2017–2019 kümnekordistus kaerahelbepiima tarbimine maailmas.[viide?] 2020. aastaks muutus kaerahelbepiim maailmas teiseks kõige populaarsemaks taimseks piimaks, jäädes alla kõigest mandlipiimale, kuid jõudes ette sojapiimast.[viide?]
Kaerapiimast toodetakse ka kohvikoort, jogurtit, jäätist jms.[viide?]
Kaerapiima suurim tootja on ettevõte Oatly.[viide?]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Sojapiim on kõikide taimsete piimade eelkäija. 20. sajandi alguses saabus sojapiim Aasia riikidest ja seda hakati müüma Euroopa ja Ameerika toidupoodides piimaasendajana neile, kes ei talu laktoosi. Sojapiima populaarsus tegi poelettidel ruumi ka teistele taimsetele piimadele ja nii arendati välja ka kaerapiim.[viide?]
Esimene teade kaerapiima tootmisest tuli Rootsist Rickard Östelt, kes töötas teadlasena Lundi Ülikoolis ning uuris seal laktoositalumatust ja keskkonnasäästlikku toidutootmist.[viide?]
Tootmine[muuda | muuda lähteteksti]
Kaerahelbepiima tootmine sarnaneb teiste taimsete piimade tootmisega. Töötlemata kaeratera on kõva koore tõttu seedimatu, seepärast töödeldakse kaeraterad helvesteks. Töötlemine on vajalik ka selleks, et muuta kuiv helbesegu vedelaks.[viide?]
Tootmist alustatakse sellest, et töödeldud helbed segatakse sooja veega. Seejärel segu purustatakse ja moodustub ühtlane mass. Sellele lisatakse ensüüme, mis muudavad massi paksuks kaeraseguks.[viide?]
Kaerasegul lastakse seista, et kõik vajalikud toitained helvestest kätte saada. Seejärel segu filtreeritakse, et paks kaerahelbesegu vedelikust eemaldada. Lõpuks lisatakse vedelikule vitamiinid, mineraalained, maitsestajad, soolad, õlid, et taimset piima saaks tarbida loomse piima asemel, samas saades kätte kõik vajalikud toitained.[viide?]
- Vajalik veehulk, et toota 1 klaas (200g) piimajooki.[viide?]
- Lehmapiim – 131 liitrit
- Mandlipiim – 74 liitrit
- Riisipiim – 56 liitrit
- Kaerapiim – 9 liitrit
- Sojapiim – 2 liitrit
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Deswal, Aastha; Deora, Navneet Singh; Mishra, Hari Niwas (2014). "Optimization of Enzymatic Production Process of Oat Milk Using Response Surface Methodology". Food and Bioprocess Technology. 7 (2): 610–618. DOI:10.1007/s11947-013-1144-2.
- ↑ Mäkinen, Outi Elina; Wanhalinna, Viivi; Zannini, Emanuele; Arendt, Elke Karin (2016). "Foods for Special Dietary Needs: Non-dairy Plant-based Milk Substitutes and Fermented Dairy-type Products". Critical Reviews in Food Science and Nutrition. 56 (3): 339–349. DOI:10.1080/10408398.2012.761950. PMID 25575046.
- ↑ Antonia Hitchens (august 2018). "Hey, Where's My Oat Milk? | Brooklyn residents embraced the non-dairy alternative. Then, one day, it was gone" (inglise). The New Yorker. Vaadatud 05.01.2021.
- ↑ Oliver Franklin-Wallis (29. jaanuar 2019). "White gold: the unstoppable rise of alternative milks | How wellness upstarts spoiled milk's healthy reputation – and built a billion-dollar industry from juicing oats and nuts" (inglise). TheGuardian.com. Vaadatud 05.01.2021.