Küüs

Allikas: Vikipeedia
Pöidla küüs

Küüs on keratiinist koosnev kõva poolläbipaistev plaadike, mis katab mitmetel loomaliikidel, sealhulgas inimesel, sõrmede ja varvaste otsmise lüli selgmist külge. Samasuguseid moodustisi mõningatel teistel loomaliikidel nimetatakse sõltuvalt kujust ja ehitusest ka küünisteks, kapjadeks ja sõrgadeks.

Küüne ehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Küüs koosneb küüneplaadist, mida kolmest küljest piirab nahast küünevall. Umbes 4 millimeetrit küünest on naha all peidus. Uute rakkude moodustumine ja küüne kasvamine toimub küünejuures. Küüne tagumist osa katab õhuke kaarekujuline nahand, mida nimetatakse ka kutiikuliks.

Inimese küüned[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimese sõrmeküüned kasvavad kiirusega umbes 0,1 mm ööpäevas, varbaküüned 2–3 korda aeglasemalt. Läbipõetud haigused ja vitamiinipuudus võivad jätte küüneplaadile vagusid ja laike. Mõned haigused võivad põhjustada küüneplaadi paksenemist ja murenemist, traumad võivad põhjustada küüne irdumist.

Sõrmeküünte lõikust ja hooldamist nimetatakse maniküüriks, varbaküünte hooldus kuulub pediküüri hulka. Mõnedes kultuurides on kombeks kasvatada ühel või mitmel sõrmel pikki küüsi – kas siis praktilistel, esteetilistel või sümboolsetel kaalutlustel. 20. sajandi lõpust alates on esteetilistel põhjustel kasutatud mitmest materjalist kunstküüsi, mis kleebitakse ehtsate peale.

Küüned kultuuris ja mütoloogias[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paljudes kultuurides on küüntele omistatud maagilisi omadusi ning nendega on seotud mitmesugused uskumused, mille aluseks peetakse ettekujutust inimese elujõu (väe) asukohast küüntes, hammastes ja juustes. Lõigatud küünetükke on püütud kasutada maagilisteks toiminguteks (näiteks voodoo praktikas), seepärast on ka levinud komme lõigatud küüned põletada või ära peita.

Eesti rahvapäraste uskumuste kohaselt ei tohtinud lõigatud küüsi laokile jätta, et kurat ei saaks neist endale meisterdada nähtamatuks muutvat küüntest kübarat.

Germaani rahvastel on tänini tuntud uskumus, et alla aastasel lapsel ei tohi küüsi lõigata, vaid need tuleb ära närida, muidu saavat lapsest varas. Samuti arvati, et küünte lõikamise nädalapäev mõjutab inimese käekäiku.

Põhjala mütoloogias oli uskumus, et surnute küüntest ehitatakse laev Naglfar, millega maailmalõpus (Ragnarök) põrguväed Loki või Hymiri juhtimisel jumalate vastu lahingusse sõuavad, seepärast lõigati surnutel küüned ära.

Leedu rahvausundis arvati, et hauatagusesse rahuriiki pääsemiseks tuleb üles ronida jääst ja klaasist mäest, ja seal oli kombeks lõigatud küünetükid põletada, samuti püüdsid surma ootajad küüsi kasvatada. Üldlevinud on uskumus, et küüned kasvavad edasi pärast inimese surma, kuid see ei vasta tõele; surnu küüned võivad küll tunduda esiletungivamad ümbritsevade kudede kuhtumise tõttu.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]