Ragnarök

Allikas: Vikipeedia
Thor võitleb Ragnarökis Jörmungandiga Johann Heinrich Fussli.

Ragnarök ('jumalate saatus') on muinaspõhja mütoloogias maailmalõpu lahing. Seal võitlevad omavahel jumalad (aasid, keda juhtis Odin) ja nende vaenlased (tulehiiglased, jotuunid ja erisugused koletised, keda juhtis Loki). Apokalüptilises lahingus ei hävi vaid jumalaid, hiiglaseid ja koletisi, vaid ka kõik ülejäänu universumis olev.

Viikingite ühiskonnas oli surm lahingus imetlusväärne. See kandub panteoni kummardamiseks, kus jumalad ühel päeval Ragnarökis kukutatakse. Mis juhtub, kes võitleb kellega ja osalejate saatused selles lahingus on Skandinaavia rahvastele hästi teada nende saagadest ja skaaldilisest luulest.

Ragnarök on pika-ajalise vastuolu ja konfliktide tulemus aaside ja hiiglastega liitunute vahel, mitte moraalne võitlus hea ja halva vahel nagu kristlikus viimses-päevas. Peale Ragnaröki surevad mõlemad pooled ja nad sünnivad tsüklina uuesti.

Vanapõhja keeles koosneb sõna Ragnarök osadest ragna (jumalad, juhtivad võimud) ja rök (saatus).

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]