Jooksurkägu

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib perekonnast; liigi kohta vaata artiklit Suur-jooksurkägu

Jooksurkägu (Geococcyx) on käoliste seltsi kägulaste sugukonda kuuluv perekond.

Perekonda kuulub kaks liiki: suur-jooksurkägu (Geococcyx californianus, elab USA edelaosas) ja väike-jooksurkägu (Geococcyx velox, elab Mehhikos ja Kesk-Ameerikas). Alles hiliskvaternaaris välja surnud Conklingi jooksurkägu peetakse tänapäeval suur-jooksurkäo alamliigiks G. californianus conklingi.

Jooksurkägu elab kuivas avatud hajusate põõsastega piirkonnas, vahel põõsastikus, nii tasandikel kui mägedes. Kohati on nede arvukus üsna kõrge.

Jooksurkäod söövad kõike, mida suudavad kinni püüda ja millest jõud üle käib. Väike-jooksurkägu sööb peamiselt putukaid, suur-jooksurkägu lisaks veel sisalikke ja madusid, sealhulgas lõgismadusid, närilisi ja teisi väikeimetajaid, tarantleid, skorpione, sajajalgseid, ämblikke, väikseid linde, linnumune ja -tibusid ning puuvilju ja seemneid. Nad varitsevad saaki ja kui see lähedale tuleb, ajavad seda taga mööda maapinda. Kinnipeetud saagi peksavad nad vastu maad surnuks. Jooksurkägu on ämblikke küttivate herilaste Pepsini ainus looduslik vaenlane.

Jooksurkägu võib joosta kiirusega kuni 32 km/h. Ta suudab ka lennata, kuigi teeb seda haruharva. Saaki püüab ta alati joostes, lendab üksnes vaenlaste eest põgenemiseks.

Jooksurkäod elavad üksikutena või paarides. Paarid on monogaamsed ja moodustuvad eluks ajaks. Paarid on paiksed, ei lahku oma territooriumilt ja kaitsevad seda.

Pulmamängu ajal kõnnib isaslind emase ees, tõstes ja langetades oma tiibu ning ajades saba laiali. On täheldatud, et isaslind võib emasele tuua kingituseks toitu.

Paljunemine toimub olenevalt liigist ja piirkonnast kevadest kuni kesksuveni. Jooksurkägu teeb oma pesa kaktusepuhmasse või põõsasse maapinna ligidale. Pesa võib vahel olla vooderdatud lehtede, maonaha või sõnnikuga. Pessa muneb ta tavaliselt 3–9 [1] üldiselt valget muna, väike-jooksurkäol on mune vähem, 2–6. Mune hauvad ja poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad, isaslinnud hauvad öösiti, emaslinnud päeviti. Esimese 1-2 nädala jooksul pärast poegade koorumist on üks vanematest alati pesa juures. 2-3 nädala vanuselt lahkuvad tibud pesast ega pöördu sinna iialgi tagasi.

Jaheda kõrbeöö ajal alaneb jooksurkäo kehatemperatuur ja lind langeb tardumusse. Öö lõppedes ajab jooksurkägu oma tiivad laiali ja suled kohevile, et paljastada päikesekiirgusele tumedad laigud oma nahal ja niiviisi soojendada oma keha.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Loomade elu", 6. kd., lk. 280