Johannes Luiga

Allikas: Vikipeedia

Johannes Luiga VR II/3 (18. november 1904 Pangodi mõis25. aprill 1919 Sänna) oli kooliõpilane, kes langes Vabadussõjas. Loetakse noorimaks Vabadussõja kangelaseks.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Algusaastad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes sündis Pangodi mõisas 6-lapselise pere noorima lapsena. Isa Peeter Luiga oli metsavaht. Ema oli Liisa Luiga. Tema vanem vend Oskar Luiga, hilisem kolonel-leitnant, oli Vabadussõjas 3. soomusrongi ülem.

Kooliteed alustas Johannes Tamsa ja Elva algkoolides. Sügisel 1917 astus Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumi teise klassi, kus oli ta üsna keskpärane õpilane. Gümnaasiumis jõudis õppida 1919 a veebruarini, mile järel läks vabatahtlikuna Vabadussõtta.

Vabadussõjas[muuda | redigeeri lähteteksti]

1. veebruaril 1919 üritas Johannes koos kaaslastega pääseda Tartus rongile, et sõita rindele, mis aga esialgu ei õnnestunud, sest täiskasvanud ei lubanud teda kaasa. Paari päeva pärast uuesti katsetades võeti ta Valga suunas sõitvale rongile. 4. veebruaril võeti Johannes kapten Karl Partsi soovitusel Võrus 1. soomusrongile teenistusse. Ta teenis kohusetundlikult ja uhkusega, pälvides kaaslaste tähelepanu.

Kuuajalise teenistuse järel viidi Johannes omal soovil üle 3. soomusrongile, mille ülemaks oli tema vend Oskar Luiga. Soomusrongi luurajate komando liikmena võttis osa lahingutest Võru, Petseri, Mõniste ja Antsla all. Lahingutes näitas üles julgust ja kartmatust, väärides Vabadusristi II liigi 3. järgu ja tasuta maasaamise õiguse.

Langemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes Luiga langes Sänna lahingus. 25. aprilli hommikul liikus Johannes Luiga soomusrongi dessantkomando ees piilurina (eesjulgestajana) punaväelaste jälitamisel Sännast Nursi suunas. Ta sattus vaenlaste eelpostidele, märgates vaenlasi esimesena. Hulljulgelt esimesena püssist tulistades olla ta hüüdnud: "Näe, üks juba langes!" Järgmisel hetkel tabanud teda vaenlase kuul pähe. Lahingutes Sänna pärast langes kokku 8 meest, neist 5 soomusronglast.

Mälestus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mälestussammas Sännas. Ülevalt 4. nimi - Johannes Luiga

Johannes Luiga maeti 30. aprillil Nõo kalmistule. 21. veebruaril 1920. aastal anti talle postuumselt Vabadusristi II liigi 3. järk. Ta on kõige noorem Vabadussõja kangelane ja arvatavalt üks nooremaid Vabadussõjas langenuid.

Treffneri kooli lastevanemate kogu algatusel talletati üheksa Vabadussõjas langenud kooli õpilase nimed, sealhulgas Johannes Luiga, mälestustahvlile. Mustast marmorist tahvel avati kooli aula seinal pidulikult 24.02.1924. Kohal olid ka langenud poiste vanemad. 1940. a peideti marmortahvel Nõukogude võimu eest koolimaja pööningule. Saksa okupatsiooni ajal pandi mälestustahvel taas oma kohale, kuid purustamist ennetades võeti 1946. aastal maha ning peideti uuesti. 1989 hakati tahvlit otsima, kuid tulutult. Tahvli leidsid ehitusmehed juhuslikult koolimaja keldrist. Marmortahvel taasavati 23. veebruaril 1993.

Johannes Luiga nimi graveeriti 1937. a Sännas kohaliku raamatukogu seltsi eestvedamisel avatud Vabadussõja mälestussambale. Sammas lõhuti 1945. a ja tükid paigutati uue tekstiga Võrru Teises maailmasõjas langenud Nõukogude sõdurite haudadele. 1989 toodi sammas Võrust ära ja püstitati uuesti Sännasse. Võrru valmistati uus mälestussammas.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Arhiivikool - Kes on Johannes Luiga? [[1]]
  • Vabadussõja mälestussammas Sännas [[2]]
  • Rindeleht.ee - Johannes, Oskar ja Aleksander Luiga fotol [[3]]
  • Eesti Kirik - Johannes Luiga mälestuspäevade jumalateenistusel sai kogudus kuulata haridus- ja teadusministri kõnet. [[4]]