Johan Skytte

Allikas: Vikipeedia
Johan Skytte
Johan Skytte mälestusmärk Tartus

Johan Skytte, Duderhofi vabahärra (ka Johan Bengtsson Schroderus Schytte) (mai 1577 Nyköping25. märts 1645 Söderåkra, Brömsebro lähedal) oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja Tartu Ülikooli rajaja.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johan Skytte sündis Nyköpingi linnapea (Borgmästare) Bengt Nilsson Skräddare ja Anna Andersdotteri pojana.

Schroderuse nime all õppis ta Nyköpingis ja Stockholmis ning üheksa aastat välismaal; Schroderus on latiniseeritud vorm tema perekonnanimest Skräddare ("rätsep"). Pärast naasmist välismaalt 1602. aastal palgati ta Rootsi troonipärija, hilisema kuningas Gustav II Adolfi eraõpetajaks. 1603. aastal tõsteti ta aadliseisusse, kus ta võttis nimeks Skytte väljasurnud aadlisuguvõsa järgi, millega ta väitis end ema poolt sugulane olevat.

1610. aastal läkitati Johan Skytte Londonisse diplomaatilise ülesandega paluda noorele printsile Inglise kuninga James I tütre Elizabeth Stuarti kätt. 1611. aastal sai temast Vestmanlandi kuberner.

1617. aastal osales Skytte kuninga kroonimisvande kirjutamises, sai riiginõunikuks ja kammerhärraks. Hiljem oli ta aastatel 16221645 Uppsala Ülikooli kantsler, tegutses Põhja-Soome laamanina[1], oli 16291634 Liivimaa, Ingerimaa ja Karjala kindralkuberner, 1632. aastast Tartu Ülikooli esimene kantsler, 1634. aastast Göta õuekohtu esimene president (ja asutaja) ning saadik Brömsebro rahu sõlmimisel 1645.

Skytte oli ka Gustav II Adolfi nõunik. Ta tegeles eriti haridus- ja majandusprobleemidega. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. Praeguse ülikooli eelkäija Academia Gustaviana avamisel peetud kõnes avaldas ta lootust, et sellest õppeasutusest saavad kasu ka kohalikud rahvad – eestlased ja lätlased.

Johan Skytte oli Upplandis Grönsö ja Smålandis Strömsrumi härra,[2] ning Ingerimaal asuva Duderhofi vabahärra (1624).[3]

Tänini kannab Rootsis terve rida koole Skytte nime, kuid vaid üks neist loodi tõepoolest Johan Skytte algatusel: Skytte Kool (Skytteanska skolan), mis rajati Lyckseles Lapimaal 1631, kuid kolis 1867. aastal Tärnabysse. Selle panuse tõttu suhteliselt mahajäänud Põhja-Rootsi haridusellu nimetati tema järgi 1956. aastal Umeås rajatud Kuninglik Skytte Selts.

Tartu Ülikooli 375. aastapäeval 2007 avati Tartus Riigikohtu hoone ees Johan Skytte monument.

Johan Skytte mälestusmärk Tartus

Perekond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johan Skytte abiellus 5. jaanuaril 1605 šoti päritolu Marby ja Älvsjö vabapreili Maria Näfiga (surnud 1649), kelle vanemateks olid Västmanlandi, Dalarna ja Bergslageni asehaldur ning palgasõdur Jacob Näf (surnud 1598) ja Carin Kampe.[4]

Abielust sündisid pojad Bengt Skytte ja Jakob Skytte ning tütred Vendela ja Anna.[5] Bengt Skytte oli 1655–1656 Liivimaa sõjavägede saadik, Eestimaa kuberner ja Tallinna asehaldur, Jakob Skytte aga Tartu Ülikooli (Academia Gustaviana) üliõpilane ja 1632–1633 ka esimene rektor (rector illustris). Vendela Skytte oli tuntud kirjanik, keda peeti Rootsi harituimaks naiseks enne kuninganna Kristiinat.

Johani vend Lars Skytte oli Nyköpingi linnapea ning hiljem Stockholmi ja Uppsala lossi asehaldur.[6]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Anders Anton von Stiernman: Swea och Götha Höfdinga-Minne. 2, Stockholm 1835 lk.468–469
  2. Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, 1840, lk.144
  3. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk.65
  4. Kongl. Svea Hofrätts Presidenter samt Embets- och Tjenstemän 1614–1898. Biografiska anteckningar samlade och utgifna af A. Anjou, Eksjö: Eksjö Tryckeri-Aktiebolag, 1899, lk.29
  5. Frans Michael Franzén: Minne af Riks-Rådet Friherre Johan Skytte / Minnesteckningar öfver utmärkte svenske statsmän, hjeltar, lärde, konstnärer och skalder, lk.108
  6. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk.279–280

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Gustaf Horn
Liivimaa kindralkuberner
16291634
Järgnev:
Nils Mannersköld