Jamalaki-nelgipuu

Jamalaki-nelgipuu
	;
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Katteseemnetaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Mürdilaadsed Myrtales;
Sugukond	Mürdilised Myrtaceae;
Perekond	Nelgipuu Syzygium;
Liik	Jamalaki-nelgipuu;
Binaarne nimetus
	Syzygium smaragense; (Blume) Merrill & Perry, 1938
Sünonüümid
	Eugenia javanica; Eugenia mananquil; Jambosa alba; Jambosa samarangensis; Myrtus samarangensis; Syzygium javanicum;

Jamalaki-nelgipuu (Syzygium samarangense) on õistaim mürdiliste sugukonnast nelgipuu perekonnast, mille söödav mari on jamalak. Taime looduslik leviala hõlmab Sunda saared, Malaka poolsaare, Andamani ja Nicobari saared, kuid seda on juba esiajal viljeldud introdutseerituna laiemal alal ning tänapäeval on see troopikavööndis Bangladeshist Vanuatuni tavaline kultuurtaim.^[1]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Jamalaki-nelgipuu on 12 meetri kõrguseks kasvav puu, 10–25 cm pikkuste ja 5–10 cm laiuste igihaljaste lehtedega. Lehed on elliptilised, varreosas ümardunud, ja muljumisel lõhnavad. Tüvi on lühike, puuvõra lai. Puukoor on roosakashall. Oksatippudes kolme-kuni kolmekümneõieliste kobaratena kasvavad õied on valged kuni kollakasvalged, 2,5 cm läbimõõduga. Vili jamalak on kujult kellukest meenutav söödav mari, maitselt mahe ja kergelt kootav, süües redist meenutava krõmpsuva struktuuriga^[1].

Puu viljadega
Tüvi
Õied
Lehed ja viljad
Vili ja vilja ristlõige

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Jamalakke leidub palju sorte, mis erinevad vilja maitse, suuruse ja värvuse poolest. Neid tarbitakse värskelt, jookides, kergelt läbi hautatuna, panniroogades jm^[1].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 U. Laansoo. Mida võiksime teada osaliselt meiegi toidulauale jõudvatest eksootilistest marjadest? – Eesti Loodus 8/2021

[Lajakiri-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 U. Laansoo. Mida võiksime teada osaliselt meiegi toidulauale jõudvatest eksootilistest marjadest? – Eesti Loodus 8/2021

[1]