470 (jahiklass)

Allikas: Vikipeedia
Anchor template.svg
See mereteemaline kirjutis vajab toimetamist.


Üksikasjad kehtivate klassinõuete kohaselt
Klassilogo 470 black.svg
470 dinghy.svg
Võistkonna suurus 2
Üldpikkus (LOA) 4,70 m
Veeliinipikkus (LWL) 4,40 m
Suurim laius (B) 1,69 m
Süvis (svert üleval/svert all) 0,15 / 1,066 m (svert ülal/all )
Kaal (täisvarustusega) 120 kg
Masti kõrgus (tekist/veeliinist/üldpikkus (?)) 4,65 m

470 on ühekereline ühtsusklassi svertpaat, taglastuselt luup, millel on bermuudapurjestus ning millel lubatakse kasutada ühte trapetsit ja spinnakeri.

Paadi projekteeris prantslane André Cornu 1962. aastal glisseerivaks paadiks, mis on ehitatud klaaskiust. Aastal 1963 tutvustas autor 470-t Pariisi paadinäitusel (Salon Nautique de Paris), kus paat leidis hea vastuvõtu ning 470 kinnitati IYRU poolt rahvusvaheliseks svertpaadiklassiks 1969. aastast.

Paadil võisteldakse kahe inimesega, roolimees ja soodimees ning võistkonna sobivaks kogukaaluks loetakse 110 kuni 140 kg.

Nime on paat saanud kere üldpikkuse järgi, mis võrdub neljasaja seitsmekümne sentimeetriga (4,7 m).

Olümpiaklassiks purjetamises on 470 olnud 1976. aastast ning 1988. aasta olümpiaregatist alates võistlevad mehed ja naised eraldi medalitele.

Mõõdud[muuda | redigeeri lähteteksti]

2008. aasta 470 MM, Erin Maxwell ja Isabelle Kinsolving loovimas Cascais, Portugal.
üldpikkus (LOA) 4700 mm
veeliinipikkus (LWL) 4400 mm
suurim laius (B) 1690 mm
süvis 150 mm / 1066 mm
mass 120 kg
eespurje pindala 3,58 m²
suurpurje pindala 9,12 m²
purjede kogupind 12,7 m²
spinnakeri pindala 13 m²
masti pikkus 6805 mm
poomi pikkus 2650 mm
spinnakeripoomi pikkus 1900 mm

Purjetajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

stardirivi

Eestlastest on selles paadiklassis olümpiamängude hõbe- ja pronksmedali võitnud Toomas ja Tõnu Tõniste. Juuniorite maailmameistriteks said aastal 2005 Agnes Lill ja Merili Randmaa.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]