Jaan Taklaja

Allikas: Vikipeedia

Jaan Taklaja VR II/3 (27. oktoober (vkj 15.) 1898 Kaarli vald - 3. august 1942 Sevurallag) oli Eesti ajakirjanik ja Vabadussõja veteran.

Noorus ja haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sündis Rimmu talus sepa pojana. Õppis Rimmu algkoolis 1908–1911, Kõpu kihelkonnakoolis 1911–1913, A. Kamseni kaubanduskoolis Viljandis 19151918, Tartu Kommertskoolis 19181920 (vaheaegadega), Tartu Ülikooli kaubandusteaduse osakonnas 19201922 ja Berliini Kaubandusülikoolis 19221925. EYS Veljesto liige.

Vabadussõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vabadussõjas osales vabatahtliku kooliõpilasena 6. detsembrist 1918. Oli algul Tartu Vabatahtlikkude Pataljoni maakuulajate komandos, siis 2. roodus. Ülendati veebruaris 1919 kapraliks ning viidi seoses õpingute jätkamisega üle pataljoni reservroodu (nimetatud ka Tartu kooliõpilaste reservrooduks) ning vabastati otsesest sõjaväeteenistusest. Alates maist 1919 Tartu Kooliõpilaste Pataljonis, algul 2. siis 3. roodus ning juunist muusikakomandos. Ülendati nooremallohvitseriks juulis 1919. Vabastati sõjaväest märtsis 1920.

Vabariigi Valitsuse otsusega 17. augustist 1920 annetati Tartu Kooliõpilaste Pataljoni kapralile Jaan Taklaja´le Vabaduse Risti II liigi 3. järk nr 542,

„“hinnates wahwust, mis [ta oli] ülesnäitanud lahingus 30. jaanuaril 1919 a. Hummuli mõisa juures”“

Lisandus 10 000 marka, prii kool kuni kõrgkooli lõpuni ja Vabadussõja Mälestusmärk. Sai tavalises korras 4,39- hektarilise talukoha Kaarli valla Saksa karjamõisast, mis ristiti Sepise taluks ja mille pidajaks oli isa. Koht kinnistati tema nimele 1932. aastal.

Elu pärast sõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast sõda tegutses Kauba Panga ametnikuna Tartus 19201922, Eesti ajalehtede korrespondendina Berliinis 19221925. Oli ajalehe Elu toimetaja Võrus 19261928 ning 19281940 Päevalehe majandusosakonna toimetaja.

Ühiskondlikult tegev Berliini Eesti Seltsi esimehena 19231924, Eesti Ajakirjanikkude Liidu juhatuse abiesimehena 19291934 ja esimehena 19341940, Kultuurkapitali Ajakirjanduse Sihtkapitali valitsuse esimehena 1929–1934 ja esinduskogus esimehena 19341940, Eesti Telegraafi Agentuuri juhatuses 1929–1932, Estonia Seltsi juhatuses 19341940 ning VRVÜ Tallinna osakonna juhatuses 19311940.

Arreteeriti 14. juunil 1941 Tallinnas ning viidi Sverdlovski oblastisse SevUralLag´i. Mõisteti NSVL SARKi Erinõupidamise otsusega 15. juulil 1942 surma. Jaan Taklaja lasti maha 3. augustil 1942 Sevurallag´is. Matmispaik teadmata.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Abiellus 1926 Leida-Marianne Krebs´iga (1897–1950). Lapsed: Tiina-Mai (1929) ja Jaan-Peeter (1935). Abikaasa ja lapsed küüditati juunis 1941 Kirovi oblastisse. Poeg tuli tagasi Eestisse 1947 ja lapsendati hiljem onu poolt, päästmaks teda uuest küüditamisest. Tütar jõudis samuti tagasi 1947, kuid viidi 1949. aastal uuesti Kirovi oblastisse. Pääses Eestisse 1956. Abikaasa põgenes asumiselt kodumaale 1947, kuid vangistati ning suri kolm aastat hiljem Valga vangilaagris vähki.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]