Jüri Kuuskemaa

Allikas: Vikipeedia
Toomas Hendrik Ilves ja Jüri Kuuskemaa Eesti riikliku iseseisvuse taastamise aastapäeva vastuvõtul augustis 2012.

Jüri Kuuskemaa (vahepeal perekonnanimi Keevallik, sündinud 25. oktoobril 1942 Tallinnas) on eesti kunstiajaloolane.

Kuuskemaa lõpetas Tartu Ülikooli kunstiajaloo eriala 1965.

Jüri Kuuskemaa on alates 1964. aastast töötanud Kadrioru kunstimuuseumis, algul teadurina, hiljem kuraatorina. Samuti on ta rahvusvaheliselt hinnatud[viide?] giid ja turismireiside juht. Kuuskemaa on avaldanud rea muinsuskaitse- ja ajalooteemalisi raamatuid ning teinud raadiosaateid, sageli kirjutab ta arvamuslugusid ajalehtedesse.

1. veebruarist 2010 töötab Kuuskemaa Tallinna linnapea nõunikuna, peamisteks töövaldkondadeks muinsuskaitse, vanalinn, arhitektuur ja kultuuriküsimused. [1]

Kuuskemaa on tuntud muinsuskaitselise tegevuse ja harivate raadiosaadete poolest (Kuku Raadios teeb ta saadet "Memoria"). Eriti suurt tähelepanu on ta pööranud Kadriorule, sealsele barokkstiilis lossile ja pargile. Kuuskemaa on väljendanud arvamust, et kui tuleb valida väärtusliku maja ja puu vahel, eelistab tema igal juhul maja: "Küllap on meie linnas ja maal keskkonda risustavaid inetuid parasiithooneid, mis tuleks maha lammutada, et lasta loodusharuldusest puudel kasvada. Kuid UNESCO maailmapärandisse kuuluvate ürgvanade hoonete puhul ei tohiks olla kahtlust, et puu ja maja, puu ja kiriku, puu ja torni vastuolu tekkides peab taanduma puu. Mis tahes liigist."[2]

Ühiskondlik tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jüri Kuuskemaa (paremal) ja Tarvo Krall esinemas Tallinna päeval 15. mail 2010

Kuuskemaa oli 1987. aastal Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) asutaja ning juhatuse liige.

1990 oli ta Eesti Kongressi delegaat.

2013. aasta kohalikel valimistel kandideeris Jüri Kuuskemaa Keskerakonna nimekirjas.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jüri Kuuskemaa on näitlejate August ja Betty Kuuskemaa pojapoeg. Alates aastast 1978 on ta abielus Aet Kuuskemaaga. Nelja lapse isa.

Keevalliku nime sai Kuuskemaa 1951. aastal, kui vanavanemate soovil adopteeris ta kasuisa Udo Keevallik. Vanavanemad lootsid, et selle nime all on Nõukogude korra ajal kergem, kuna August Kuuskemaa oli langenud jaanuaris 1944 Teises maailmasõjas Saksa vägede poolel võideldes.[3]

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Avaldatud teoseid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Artikleid ja intervjuusid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]