Jõgi-ritsiklind
| Jõgi-ritsiklind | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Locustella fluviatilis (Wolf, 1810) |
Jõgi-ritsikind (Locustella fluviatilis) on linnuliik põõsalindlaste või Acrocephalidae sugukonnast ritsiklinnu perekonnast.
Sisukord |
Levila [muuda]
Jõgi-ritsiklind pesitseb Ida- ja Kesk-Euroopas ning talvitab Ida-Aafrikas.
Eestis on ta üldlevinud tavaline haudelind, kelle pesitsusaegset arvukust hinnatakse 50 000–80 000 paarile [1]. Kuni 1950. aastateni oli jõgi-ritsiklind Eestis hõredalt levinud [2] ning veel tänapäeval on ta Ida-Eestis sagedam kui Lääne-Eestis.
Välimus [muuda]
Ta on 13,5 cm pikkune. Ülapool jõgi-ritsiklinnu sulestik on oliivja varjundiga mustrita hallikaspruun, alapool hallikasvalge. Puguala on ebaselgelt triibuline või täpiline.
Kutsehüüd on tasane prk või trk. Laul on ühetugevune pikk sirin dzidzidzidzidzi.... Jõgi-ritsiklind laulab sageli hämaras ja enamasti kahe kuni viie meetri kõrgusel põõsas või puuvõras.
Elupaik [muuda]
Ta asustab põõsasniite, pajustikke ja teisi lehtvõsastikke sageli jõe, oja või sooserva lähedal.
Pesitsemine [muuda]
Pesa paikneb maapinnal tiheda rohu varjus või põõsa all, see koosneb kuivadest kõrtest ja lehetükkidest ning on vooderdatud peenemate taimekiudude või jõhvidega. Kurnas on neli kuni kuus muna.
Toitumine [muuda]
Linnu toiduks on putukad ja ämblikud.
Viited [muuda]
- ↑ 1,0 1,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008". Hirundo, 1/2009. Eesti Ornitoloogiaühing. (PDF)
- ↑ Leibak, E., Lilleleht, V. & Veromann, H. (eds). Birds of Estonia. Status, Distribution and Numbers. Estonian Academy Publishers, Tallinn 1994
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jõgi-ritsiklind |
