Jõgi-ritsiklind

Allikas: Vikipeedia
Jõgi-ritsiklind
Flodsangare.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Värvulised Passeriformes
Sugukond: Põõsalindlased Sylviidae
või Acrocephalidae
Perekond: Ritsiklind Locustella
Liik: Jõgi-ritsiklind
Ladinakeelne nimetus
Locustella fluviatilis
(Wolf, 1810)

Jõgi-ritsikind (Locustella fluviatilis) on linnuliik põõsalindlaste või Acrocephalidae sugukonnast ritsiklinnu perekonnast.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jõgi-ritsiklind pesitseb Ida- ja Kesk-Euroopas ning talvitab Ida-Aafrikas.

Eestis on ta üldlevinud tavaline haudelind, kelle pesitsusaegset arvukust hinnatakse 50 000–80 000 paarile [1]. Kuni 1950. aastateni oli jõgi-ritsiklind Eestis hõredalt levinud [2] ning veel tänapäeval on ta Ida-Eestis sagedam kui Lääne-Eestis.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta on 13,5 cm pikkune. Ülapool jõgi-ritsiklinnu sulestik on oliivja varjundiga mustrita hallikaspruun, alapool hallikasvalge. Puguala on ebaselgelt triibuline või täpiline.

Kutsehüüd on tasane prk või trk. Laul on ühetugevune pikk sirin dzidzidzidzidzi.... Jõgi-ritsiklind laulab sageli hämaras ja enamasti kahe kuni viie meetri kõrgusel põõsas või puuvõras.

Elupaik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta asustab põõsasniite, pajustikke ja teisi lehtvõsastikke sageli jõe, oja või sooserva lähedal.

Pesitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pesa paikneb maapinnal tiheda rohu varjus või põõsa all, see koosneb kuivadest kõrtest ja lehetükkidest ning on vooderdatud peenemate taimekiudude või jõhvidega. Kurnas on neli kuni kuus muna.

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnu toiduks on putukad ja ämblikud.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008". Hirundo, 1/2009. Eesti Ornitoloogiaühing. (PDF)
  2. Leibak, E., Lilleleht, V. & Veromann, H. (eds). Birds of Estonia. Status, Distribution and Numbers. Estonian Academy Publishers, Tallinn 1994