Huvijuht

Allikas: Vikipeedia

Huvijuht on üldhariduskoolides töötav noorsootöötaja, kes korraldab õppimist toetavaid tegevusi õpilase isiksuse arendamise jaoks. Huvijuht aitab luua kooli mainet ning annab võimaluse praktiliste ja kogemuslikute oskuste kujunemisele õpilastel kasutades selleks huvitegevusi.[1][2]

Huvijuhi töö olemus[muuda | muuda lähteteksti]

Tavalisest pedagoogist eristab huvijuhti eriline töövorm õpilastega ja mitteformaalne suhtluskeskkond. Töö võimaldab lasta loovusel joosta täie hooga, sest eriala on väga loominguline.[3]

Põhikooli ja gümnaasiumi seaduses reguleeritakse huvitegevust koolis 3. jaos alapealkirja „Õpilase arengu toetamine koolis“ all. Seaduses on kirjutatud järgmiselt: „Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud kooli õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus. Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas ringid ja stuudiod.“ Samas on mainitud, et õpilasel omakorda on õigus saada oma koolist tasuta huvitegevuse toetust kooliruumide, õppe-, spordi-, ja teiste vahendite kasutamise kujul.[4]

Huvijuhi töö on mitmekesine ega ole suunatud vaid ühele konkreetsele valdkonnale. See, milles seisneb huvijuhi töö, sõltub palju asutusest, kus ta töötab. Tavaliselt arutatakse põhilisi tööülesandeid koolis koos juhtkonnaga. Kuid ikka on olemas üldine vaade sellest, mida huvijuht tegema peab. Tema põhilisteks tegevusteks on suunamine ja juhendamine, korraldamine, nõustamine, planeerimine ja koordineerimine. Kõiki neid aspekte on aga võimalik panna selle töö põhiliste ülesannete alla, milleks on koolikultuuri kujundamine. Huvijuht korraldab ja juhib õpilaste tegevust nii klassi ja kooli sees, kui ka väljas. Oma töös peab ta lähtuma nii kooli õppekavast ning põhimääruses mainitud ülesannetest ja eesmärkidest kui ka õpilaste huvidest. Huvijuht saab oma tegevusega kujundada kooli õhkkonda. Väga tähtis on luua selline keskkond, kus nii õpilastel kui ka õpetajatel oleks hea olla. Üks mõjusamaid vahendeid selle saavutamiseks on üritused, mis aitavad saavutada koolipere rõõmsa ja sõbraliku meeleolu.[1][3][5]

Töövaldkonnad koolis[muuda | muuda lähteteksti]

Kooli huvijuht vastutab paljude koolikultuuri valdkondade eest, mille hulgas on näiteks

  • kooli ürituste ja sündmuste planeerimine ja korraldamine;
  • üritusteks kooliruumide kaunistamine;
  • huvirühmadega koostöö korraldamine;
  • õpilasesinduse töö koordineerimine;
  • õppevälise tegevuse organiseerimine;
  • huviringide ja noorsootöö tegevuste kuulutamine;
  • koolilehe pidamine;
  • kooli traditsioonide loomine, säilitamine ja toetamine.

Seda nimekirja võib täita ja korrigeerida, kuna huvijuhi töö on üsna mitmetähenduslik.[1][3][6]

Töö eesmärk[muuda | muuda lähteteksti]

Eelkõige huvijuhi töö on seotud õpilaste huvidega, huvitegevuse ja huviharidusega. Huvitegevuse ülesandeid reguleerib huviharidusstandard, mille järgi on huvihariduse eesmärk luua võimalusi isiksuse mitmekülgseks arenguks ja toetada noore kujunemist hästi toime tulevaks ühiskonnaliikmeks.[3][7]

Väga tähtis on ka koolikultuuri säilitamine ja toetamine ürituste abil, mis loovad seda kultuuri. Ja loomulikult õpilased, kes moodustavad osa koolist, järelikult ka koolikultuurist.[5]

Uurimisprojekti „Huvijuht koolikultuuri kujundavas võrgustikus“ raames toimunud intervjuu kokkuvõttes on huvijuhi töö eesmärk sõnastatud kui „kooli õppe- ja kasvatustegevuse toetamine huvitegevuse kaudu ning õpilaste sotsialiseerumisele tingimuste loomine“.[5]

Huvihariduse põhimõtted[muuda | muuda lähteteksti]

Huviharidusstandard on samuti seadistanud mõned printsiibid, millest tuleb lähtuda huvitegevuse korraldamisel.

Selle 2. peatükis on sätestatud:

„huviharidus:

  1. põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel;
  2. põhineb huvialade ja noorte võrdsel kohtlemisel;
  3. toetab noorte arengut, iseseisvust, omaalgatust, initsiatiivi, aktiivsust;
  4. pakub noortele eduelamusi ja tunnustust;
  5. pakub noortele huvialaga tegelemise ja selle tunnetamise rõõmu;
  6. arendab loovust ja sotsiaalseid oskusi;
  7. on avatud, positiivne ja noori julgustav“.[7]

Huvihariduse ajaloo algus[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuuritöötajaid hakati Eestis välja õpetama alates 1952. aastast Viljandi Kultuurikoolis. Seal oli võimalik saada kutseõppe kõrval keskharidus, kultuuritööalase kõrghariduse omandamiseks tuli toona minna õppima näiteks Moskvasse, Leningradi või Kiievisse.

1966. aastal avati Tallinnas Eduard Vilde nimelises pedagoogilises instituudis kultuurhariduse eriala. See valmistas ette koori-, orkestri-, tantsu- või näitejuhi kvalifikatsiooniga kultuuritöötajaid. 1968/69 loodi kultuurhariduse kateeder, kuhu koondati kõik õppejõud, kes õpetasid kultuurhariduse erialasid. Õppetöös kasutati õppekavu, milles lähtuti eelkõige Nõukogude Liidu võimalustest ja vajadustest.[8]

Huvijuht koolikultuuri kujundajana[muuda | muuda lähteteksti]

2000. aasta ajakirjas Haridus räägitakse koolikultuurist kui ideoloogiast, mis koosneb väärtustest, uskumustest, arusaamadest ühiskondlikust tegevusest ja selle eesmärkidest.

Koolikultuuri säilitamise ja muutmise vahendid:

  • koolikogukonna poolt sarnaselt mõistetud ja väärtustatud sümbolid;
  • tseremooniad ja rituaalid;
  • traditsioonid.

Kui käsitleda koolikultuuri, siis saab õpilaste ja õpetajatega loodud koolikeskkonda mõista nagu välist elumaailma. Nii on, kuna üks kooli olulisemast ülesandest on muuta koolielu tervikuna õppija jaoks tähenduslikuks ja väärtuslikuks. Koolikultuuri kujundamise kaudu muudetakse koolikeskkonda positiivsemaks ja mitmekesisemaks, ka üldine õhkkond muutub sõbralikumaks ja suhtlus paremaks.

Huvijuht on see inimene, kelle võimuses on kõiki neid aspekte luua ja säilitada. Tema saab paremaks muuta õpetajate vaadet nende tööle ning õpilaste arvamust koolist ja koolikeskkonnast. Tema abil ka paranevad õpetaja-õpilase suhted, kuna huvijuht isegi hoolimatul õpilasel saab avaldada võimekused, mida tavaline pedagoog ei tunne.

Kui kirjeldada huvijuhi tegevusi lühidalt, siis tema loob kooli välimuse ja sisemuse nii asutuse kui ka kogukonna mõttes.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Hulkko, N. (s.a.). Huvijuht-loovtegevuse õpetaja õppekava. file:///C:/Users/annal/Zotero/storage/LT7WJIIT/Hulkko%20-%20Huvijuht-loovtegevuse%20%C3%B5petaja%20%C3%B5ppekava.pdf
  2. Kool.ee-haridusportaal: Noorsootöötaja, huvihariduse spetsialist. (s.a.). Salvestatud 10. oktoober 2023, https://www.kool.ee/?8143
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Vedjohhina, I. (s.a.). Huvijuht loovtegevuse õpetaja. file:///C:/Users/annal/Zotero/storage/FGRSEHHC/Vedjohhina%20-%20Huvijuht%20loovtegevuse%20%C3%B5petaja.pdf
  4. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus–Riigi Teataja. (s.a.). Salvestatud 10. oktoober 2023, https://www.riigiteataja.ee/akt/111032015016
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 Pedastsaar, Tiia; Reitav, Urmo; Ronk, Mihkel (2007). Huvijuht koolikultuuri kujundavas võrgustikus. Viljandi: Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia kultuurhariduse osakonna toimetised. ISBN 978-9985-4-0509-3.
  6. Oskused, A. L. J. (s.a.). Haridus ja kvalifikatsioon. file:///C:/Users/annal/Zotero/storage/M6YHAU8M/Oskused%20-%20HARIDUS%20JA%20KVALIFIKATSIOON.pdf
  7. 7,0 7,1 Huviharidusstandard–Riigi Teataja. (s.a.). Salvestatud 10. oktoober 2023, https://www.riigiteataja.ee/akt/12809661
  8. Kultuurharidus ajalugu by Mari Kirme—Issuu. (s.a.). Salvestatud 10. oktoober 2023, https://issuu.com/marikirme/docs/kultuurharidus_ajalugu