Horoskoop

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib astroloogia mõistest; telesaate kohta vaata artiklit Horoskoop (saade)

Horoskoop on astroloogias semiootiline skeem, mis kujutab planeetide ja teiste taevakehade asendit mingi sündmuse, näiteks inimese sünni hetkel. Horoskoobiks nimetatakse ka horoskoobi tõlgendust.

Ajakirjanduses avaldatavad astroloogide koostatud horoskoobid on väga üldised, need on kirjutatud vaid inimese päikesemärki arvestades. Ajakirjandus avaldab nt päeva-, kuu- ja aastahoroskoope. Sageli kirjutavad neid ka mitteastroloogid.

Sõna "horoskoop" on teadaolevalt esimest korda kirja pandud 150 e.m.a. Aleksandria raamatukogus leidunud kirjutises esineb sõna hōroskopoi, mis sõna-sõnalt tähendab 'tunnivaatleja'.

Sünnikaart ehk radix ehk nataalkaart ehk sünnihoroskoop on sünnihetkel asetleidva planeetide konstellatsiooni skemaatiline jäädvustus.

Täpse sünnikaardi koostamiseks on tarvis teada täpset sünniaega ja sünnikoha geograafilisi koordinaate.

Horoskoop koostatakse arvutuste teel, kasutades efemeriide ja astroloogiliste majade tabeleid. Tänapäeval kasutatakse selleks arvuti abi.

Horoskoobi põhielemendid on sodiaagimärgid, majad, planeedid ja aspektid.

Sodiaagimärgid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Astroloogiline sodiaak on sümboolne süsteem, milles kasutatakse 12 astronoomilise tähtkuju nime kandvaid sodiaagimärke. Sodiaagi esimene, Jäära märk algab alati kevade algamise hetkest, nn kevadpunktist, mil Päike liigub Maalt vaadatuna üle taevaekvaatori põhjapoolkera suunas. Nii ehitab lääne astroloogia sodiaagi igal aastal uuesti üles, jagades Jäära esimesest kraadist algava ringi 12 võrdseks 30-kraadiliseks sektoriks. Kuna kevad ei alga igal aastal samal hetkel, siis kõiguvad ka sodiaagimärkide piirid ca 1 ööpäevaga. See nn troopiline sodiaak on niisiis pööripäevakeskne: suvine pööripäev alustab Vähi märki, sügisene Kaalude märki, talvine Kaljukitse märki [1]. Pöörihetkest algavaid märke hüütakse kardinaalmärkideks, neile järgnevad fikseeritud märgid ja muutlikud märgid.

Elementide järgi jagatakse märgid:

Märkide järjestus:

Jäär, Sõnn, Kaksikud, Vähk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Ambur, Kaljukits, Veevalaja, Kalad.

Majad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lisaks 12 võrdsele märgisektorile on horoskoobikettal veel 12 sektorit, need on astroloogilised majad (vt horoskoobi näide välislinkidest). Majad tähistavad erinevaid eluvaldkondi (töö, tervis, karjäär, kodu, armastus jne), nende tähendus on üks-ühele tuletatav märkide tähendustest. Majad on märkide maapealsed väljundid, nad annavad planeetide liikumisele Maal elava inimese jaoks maise, praktilise tähenduse [2]. Ka majad jagunevad kardinaalseiks, fikseerituiks ja muutlikeks ning tule-, maa-, õhu- ja veemajadeks.

Majasektorid moodustuvad Maa pöörlemisel ümber oma telje, nii et nende asukoht muutub nii ajas kui ruumis. Esimene maja algab sodiaagivöö keskjoone ehk ekliptika ja Maa idapoolse horisondi lõikepunktist. Seitsmes maja asub selle vastas. Ülejäänud majasektorid tekivad horoskoobile vastavalt majadesüsteemile erinevate arvutuste abil. Kõige levinum majadesüsteem on Placiduse süsteem, palju kasutatakse ka võrdseid maju ja Kochi süsteemi.

Planeedid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Planeedid sümboliseerivad astroloogia järgi psüühilisi impulsse, mis kõik on inimhinges olemas. Tänapäeva lääne astroloogia ei pea planeete headeks ega halbadeks, planeedisümboli väljendumine sõltub inimese teadlikkusest ja arengutasemest[3]. Lihtsuse huvides on planeetideks loetud ka taevakehad Päike ja Kuu ning kääbusplaneet Pluuto.

Planeedid jagunevad:

  • Isiklikud planeedid: Päike, Kuu, Merkuur, Veenus, Marss
  • Ühiskondlikud planeedid: Jupiter, Saturn
  • Transtsendentaalsed planeedid: Uraan, Neptuun, Pluuto.

Aspektid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aspektideks nimetatakse astroloogias planeetidevahelisi nurkkaugusi Maalt vaadates. Erinevaid aspekte vaadeldakse kui kahe planeedi koosmõju, mis võib olla kas harmooniline või pingeline. Harmooniliste aspektide energia väidetakse leidvat konstruktiivse ja positiivse väljundi või siis jääb see mugavusest kasutamata, tekitades hiljem probleeme, samas kui pingeaspektid võivad kaasa tuua konflikte ja raskusi, kuid teadliku kasutuse korral anda konstruktiivse tulemuse ja suure arenguhüppe [4]. Eraldi tõlgendatakse mitmest planeedist vm olulisest horoskoobi punktist koosnevaid aspektikujundeid.

Aspektid jagatakse põhi- ja peenaspektideks. Põhiaspektid on tajutavamad kui peenaspektid.

Põhiaspektid:

  • konjunktsioon (ühendus) 0–10°
  • sekstiil – 60°
  • kvadraat (kvadratuur) – 90°
  • trigoon – 120°
  • kvinkunks – 150°
  • opositsioon – 180°

Peenaspektid:

  • poolsekstiil – 30°
  • detsiil – 36°
  • noviil – 40°
  • oktiil (poolkvadratuur) – 45°
  • septiil – 51°25'
  • kvintiil – 72°
  • poolteistkvadraat (seskikvadraat) – 135°
  • bikvintiil – 144°

Harmoonilisteks aspektideks loetakse konjunktsiooni (ühendust), sekstiili, trigooni, kvintiili ja bikvintiili. Pingeaspektideks loetakse kvadraati (kvadratuuri), (kvinkunksi), opositsiooni, poolsekstiili, poolkvadraati ja seskikvadraati [5].

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Taimi Uuesoo koduleht, sodiaak
  2. Astromaailm, majad
  3. Astromaailm, planeedid
  4. Astromaailm, aspektid
  5. Judy Hall. "Astroloogiapiibel", AS Maaleht, Tallinn, 2005. lk 268

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]