Hendrik van der Zee (poksija)

Allikas: Vikipeedia
Boxing pictogram.svg Poks
Riik Flag of the Netherlands.svg Holland
Olympic flag.svg
1. ring 1952 Kärbeskaal
Europe continents black.svg
Veerand-
finaal
1949 Kärbeskaal
Hõbe 1951 Kärbeskaal

Hendrik van der Zee (eesnimi ka Hein, Henk, Heintje; 6. september 1929 Amsterdam5. detsember 1991 Oostzaan, Põhja-Hollandi provints) oli Hollandi poksija.

Van der Zee osales Euroopa eest ühe korra kärbeskaalus (kuni 112 naela ehk 50,8 kg) maavõistlusel USA Kuldkinda-turniiri võitjate meeskondadega ja võitis 1951. aastal oma kohtumise Washingtonis[1].

Van der Zee osales kärbeskaalus (kuni 51 kg) 1952. aasta Helsingi olümpiamängude poksivõistlustel, kuid kaotas 1. ringis oma kohtumise hilisemale pronksmedalivõitjale Anatoli Bulakovile (NSV Liit) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja[2].

Van der Zee osales kärbeskaalus (kuni 51 kg) 8. Euroopa meistrivõistlustel (Oslo, 1949), kuid kaotas veerandfinaalis oma kohtumise hilisemale kuldmedalivõitjale ja Euroopa meistrile Janusz Kasperczakile (Poola) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja[3] ning sai kärbeskaalus (kuni 51 kg) 9. Euroopa meistrivõistlustel (Milano, 1951) hõbemedali, kaotades finaalis kuldmedalivõitjale ja Euroopa meistrile Aristide Pozzalile (Itaalia)[4].

Van der Zee poksis oktoobrist 1952 kuni juulini 1959 elukutselisena. Ta osales kokku 42 kohtumisel ning võitis neist 28 (neist 9 nokaudiga), kaotas 11 (neist 6 nokaudiga) ja viigistas 3 kohtumist.


Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]


Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]