Hanswilhelm Beil

Hanswilhelm Beil (10. august 1924 Stuttgart – 19. detsember 2002 Freiburg) oli saksa arst ja amatöörgeoloog.

Õppis meditsiini Berliini ja Marburgi ülikoolides aastail 1942–1949. Pärast ülikooliõpinguid töötas üldarstina. Aastast 1966 ravis alkoholi- ja uimastisõltlasi ja 1990. aastast praktiseeris peamiselt psühhoterapeudina. Dr Beil on avaldanud palju teaduslikke töid sõltuvushäiretest, nende ravimisest ja sõltuvusainete farmakoloogiast. Aastal 1974 rajas ta väikse kirjastuse, kus hakkas välja andma raamatuid meditsiinist ning ravimikultuurist ja maailmavaatelisi teoseid.

Dr Beili peamiseks hobiks oli kivimite ja mineraalide kollektsioneerimine. Esimesed kokkupuuted "kivimaailmaga" toimusid, kui ta oli seitsmeaastane, siis sai ta oma esimesed mineraalid – mäekristalli, ametüsti ja püriidi. Sellest ajast arenesid tema huvid, algul lihtsalt ilusate kivide ja hiljem ka mineraalide süstemaatika ja üldise maateaduse suunas. Kuni 1970. aastani oli tal aega kollektsiooni intensiivselt täiendada. Seejärel ta aga ehitas maja ja kulude katteks müüs oma kollektsiooni. Harrastus jäi ligi viieteistkümneks aastaks soiku. Taas alustas ta kogumist kaheksakümnendate keskel, keskendudes peamiselt kivimitele ja maakidele. Beili kollektsioonis on kivimeid Kanaaridelt, Rootsist, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Soomest, Hispaaniast ja mujalt. Tema kollektsioon koosneb ligikaudu 7000 kivimist ja mineraalist, mis kokku kaaluvad üle seitsme tonni.

Aastal 1995 kinkis Beil oma kollektsiooni Tartu Ülikooli geoloogiamuuseumile, kuid soovis seda enne üleandmist veel täiendada. Eestisse jõudis kollektsioon 2001. aasta suvel. Tema kollektsiooni kivimeist tehtud fotosid on kasutatud Vikipeedia artiklite illustreerimiseks.

Ta oli kaks korda abielus ja tal on viis last.