Alalõualuu

Allikas: Vikipeedia

Alalõualuu ehk alalõug (ladina mandibula) on paljudel selgroogsetel peas paiknev näokolju luu.[1]Alalõualuu liigestub oimuluu alalõuaauguga alalõualiigese abil. Luule kinnituvad alahambad.[2]

Alalõualuu areng, anatoomia, asend, kuju, sellele kinnituvad lihased ning morfoloogia ja patoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Alalõualuu on abiks enamiku loomade normaalsel toitumisel.

Roomajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madudel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Erinevatel madude sugukondadel on looduses ka erinevad toitumismehhanismid, nii näiteks liiguvad üsna väikeste ja kergete (olenevalt liigist - 1 gr) ahassuumadulaste alalõua hammastega osad toidu (peamiselt sipelgad ja nende vastsed) neelamisel suhu ja suust välja justkui tõmmates saaklooma oma söögitorusse.[3] Paljudel madudel kinnitub alalõualuu näokolju eesosa külge venivate sidemetega, mistõttu on nad suutelised alla neelama endast tunduvalt jämedamat saaki.[4]

Madude ohutuks käsitlemiseks on oluline teada alalõualuu asukohta. Et madudele mitte olulist valu põhjustada, tuleks nende kättevõtmisel asetada sõrmed sobivalt nii altpoolt alalõualuu auku kui ka pealt ilmselt peakolju vastu, et madu ei pääseks enesekaitseks hammustama. Ettevaatust aga osade mürkmadudega, nende ülalõualuul paiknevad hambad võivad osutuda piisavalt pikaks ja liikuvaks (väljudes hammustamise ajal suu külgedelt).

Imetajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimesel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimesel on alalõualuu hobuserauakujuline. Luu koosneb alalõuakehast, mille ülemisel serval paiknevad hambasombud, ja kahest alalõuaharust.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Arne Lepp. Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 114, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8.
  2. "Meditsiinisõnastik" 26 – 27:2004.
  3. Donald W. Linzey, Vertebrate Biology, 2. trükk, lk 234, 2012, The Johns Hopkins University Press, ISBN 978 1 4214 0040 2, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 30.12.2013) (inglise keeles)
  4. Bernard Grant Campbell, Human Evolution: An Introduction to Mans Adaptations, 4.trükk, lk 279, 2009, Bernard Campbell, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 30.12.2013) (inglise keeles)

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]