Gattšina palee

Allikas: Vikipeedia
Gattšina palee (2006)
Gattšina palee 18. sajandi akvarellil
Arsenali galerii Gattšina palees (Eduard Hau, 1880)

Gattšina palee ehk Suur Gattšina palee (vene Большой Гатчинский дворец) on klassitsistlik palee Leningradi oblastis Gattšinas.

Palee lasi rajada keisrinna Katariina II soosik krahv Grigori Orlov, kes sai need maavaldused kingituseks keisrinnalt endalt. Palee kavandas itaalia arhitekt Antonio Rinaldi ning töödega alustati 30. mail 1766. Ehitustööd lõppesid 1781. aastal.[1]

Krahv Orlov suri 1783. aastal ning Katariina II ostis lossi tema pärijatelt, et kinkida see oma pojale, tulevasele Venemaa keisrile Paul I-le[1].

Aastal 1796 alustati Paul I käsul lossi ümberehitusega, mida juhtis itaalia päritolu arhitekt Vincenzo Brenna.[1] Ümberehituse käigus muudeti loss kindlusetaoliseks ehitiseks, mille ümber ehitati tõstesillaga vallikraavid, hoone sai juurde ühe lisakorruse. Kujundati ümber ja ehitati aiad ja pargipaviljonid, palee esisele rajati suur paraadväljak. Peale Pauli võimuletulekut sai Gattšina lossist tema alatine elukoht.[2]

Pärast keisri Paul I surma sai Gattšina palee omanikuks Pauli teine abikaasa Maria Fjodorovna. Viimase testamendi järgi läks loss Nikolai I ja tema meessoost järeltulijate valdusse.[1]

Nikolai I valitsemise ajal kujundati palee palju ümber ning see omandas ilme, mis on säilinud tänapäevani. Lossi ümberehitustööde eest vastutas vene arhitekt Roman Kuzmin.

1. augustil 1851 paigaldati lossiesisele väljakule Paul I mälestusmärk.[1]

Pärast Aleksander III troonile asumist sai Gattšina palee keisri perekonna peamiseks suveresidentsiks.[1]

Peale 1917. aasta veebruarirevolutsiooni, kui Nikolai II loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele, läks tema valduses olev Gattšina palee üle Ajutisele Valitsusele. Viimase otsusega kõik tsaariperekonnale kuulunud mõisad natsionaliseeriti ning muudeti muuseumiteks. Gattšina palee muuseum avati külastajatele 19. mail 1918.[1]

Teise maailmasõja ajal sai loss tugevasti kannatada. Gattšina ja loss olid okupeeritud saksa vägede poolt, kes taganedes 1944. aastal panid selle põlema. Restaureerimistöödega alustati alles 1976. aastal, esimesed paraadsaalid avati külastajatele 1985. aastal.[1]

Aastail 1950–1959 asus hoones sõjaväeakadeemia.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Muuseumi koduleht
  2. Boris Gorbunov. Peterburi teatmik. 2005, lk 71

59.5633333330.1075