Filippo Tommaso Marinetti

Allikas: Vikipeedia
Filippo Tommaso Marinetti
Sünniaeg 22. detsember 1876
Aleksandria (Egiptus)
Surmaaeg 2. detsember 1944 (67-aastaselt)
Bellagio vald (Itaalia kuningriik)
Amet luuletaja, näitekirjanik, disainer, poliitik
Autogramm

Filippo Tommaso Marinetti (sünninimi Emilio Angelo Carlo Marinetti; 22. detsember 1876 Egiptus, Aleksandria2. detsember 1944 Itaalia, Bellagio) oli itaalia luuletaja, kes kirjutas itaalia ja prantsuse keeles.

Sünninime arvatavasti kunagi ei kasutatud. Nime "Filippo Tommaso" võttis ta endale ise. Tema enda andmetel oli ta eesnimi tegelikult Filippo Achille Giulio. Bakalaureusediplomil seisis "Philippe Achille Emile", doktoridiplomil "Filippo", sõjaväepiletil "Emilio". Koduste jaoks oli ta Tom.

Ta oli kirjandusliku futurismi rajaja ja teoreetik.

Kõige tuntumad on Futurismi esimene manifest (1909), Kirjandusliku futurismi tehniline manifest (1912) ja helipoeem "Zang Tumb Tumb".

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Marinetti sündis Aleksandrias rikka ja eduka advokaadi Enrico Marinetti teise pojana.

Marinetti õppis prantsuskeelses jesuiitide kolleegiumis algul Aleksandrias ja pärast sellest koolist väljaheitmist Pariisis. Ta sai bakalaureusekraadi Pariisis ja õppis Pavias ja Genovas õigusteadust, saades viimasest doktorikraadi.

Kuigi Marinetti arvatavasti algul planeeris juristikarjääri, oli tema kireks kirjandus. Juba kooliõpilasena avaldas ta 1892. ja 1894. aasta vahel midagi ühes kirjandusajakirjas. 1898 ilmus tema esimene vabavärsis töö.

1900. aastaks oli ta otsustanud pühenduda täielikult itaalia ja prantsuse kirjandusele.

Prantsuse luuletajad Catulle Mendès ja Gustave Kahn märkasid tema luuletust "Les vieux marins" ("Vanad meremehed").

Ta kirjutas ja avaldas mitmesugust luulet ning prantsuskeelse näidendi "Le roi Bombance" ("Kuningas Bombance").

1905 asutas ta rahvusvahelise ajakirja Poesia (Luule) ning andis seda Milanos välja 1909. aastani. Tema eesmärgiks oli vabastada luule traditsioonilise interpunktsiooni ja süntaksi kammitsaist. Oma ajakirjas propageeris ta vabavärssi.

1910 ilmus tema esimene romaan "Mafarka le futuriste" ("Futurist Mafarka").

Veebruaris 1912 ilmus ajalehes Le Figaro "Manifeste technique de la littérature futuriste" (Kirjandusliku futurismi tehniline manifest), provokatiivne tekst, mis ülistas kiirust ja sõda. Seejärel pidas ta rea ettekandeid ja loenguid, et värvata futurismile poolehoidjaid.

1919 astus Marinetti ühena esimestest fašistlikku parteisse. Et ta toetas fašistlikku režiimi, valiti ta Itaalia Akadeemiasse.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Le roi Bombance" (1905)
  • "Mafarka le futuriste"/"Mafarka il futurista" (1910; avaldati korraga prantsuse ja itaalia keeles)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]