Mädarõigas: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: välislink parandatud
Svencapoeira (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Märgis: Tühistatud
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel|räägib toiduainest; taimeliigi kohta vaata artiklit [[Aed-mädarõigas]]; perekonna kohta vaata artiklit [[Mädarõigas (perekond)]]}}
{{See artikkel|räägib toiduainest; taimeliigi kohta vaata artiklit [[Aed-mädarõigas]]; perekonna kohta vaata artiklit [[Mädarõigas (perekond)]]}}
{{Taksonitabel
| nimi = Mädarõigas
| värvus = taimed
| seisund =
| seisundi_süsteem =
| seisundi_ref =
| pilt = Kren Verkauf.jpg
| pildi_seletus = Mädarõika juured
| pildi_laius = 250 px
| riik = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''
| selts = [[Kapsalaadsed]] ''Brassicales''
| sugukond = [[Ristõielised]] ''Brassicaceae''
| perekond = [[Mädarõigas]] ''Armoracia''
}}


[[Pilt:Kren Verkauf.jpg|pisi|Mädarõika juured]]
'''Mädarõigas''' ehk '''piprajuur''' on koduaedades poolenisti umbrohuna kasvava püsik[[köögivili|köögivilja]] [[aed-mädarõigas|aed-mädarõika]] juur, mida kasutatakse nii [[kulinaaria]]s kui ka [[rahvameditsiin]]is.
'''Mädarõigas''' ehk '''piprajuur''' on koduaedades poolenisti umbrohuna kasvava püsik[[köögivili|köögivilja]] [[aed-mädarõigas|aed-mädarõika]] juur, mida kasutatakse nii [[kulinaaria]]s kui ka [[rahvameditsiin]]is.



Redaktsioon: 17. mai 2024, kell 22:38

 See artikkel räägib toiduainest; taimeliigi kohta vaata artiklit Aed-mädarõigas; perekonna kohta vaata artiklit Mädarõigas (perekond)

Mädarõigas
Mädarõika juured
Mädarõika juured
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Kapsalaadsed Brassicales
Sugukond Ristõielised Brassicaceae
Perekond Mädarõigas Armoracia

Mädarõigas ehk piprajuur on koduaedades poolenisti umbrohuna kasvava püsikköögivilja aed-mädarõika juur, mida kasutatakse nii kulinaarias kui ka rahvameditsiinis.

Ajalugu

Slaavlased kasvatavad mädarõigast 9. sajandist. Kesk-Euroopas hakati seda kasvatama alates 12. sajandist. 14. sajandil alustasid kasvatamist sakslased, umbes kaks sajandit hiljem inglased ja prantslased.[1]

Toiteväärtus ja biokeemiline koostis

Juur sisaldab 75% vett ja 15–30% süsivesikuid. Teravapõletava maitse annavad juurele glükonasturtsiin ja allüülsinepiõli. Mineraalainete sisalduselt ületab mädarõikajuur teisi juurvilju, C-vitamiini sisalduselt läheneb sidrunile (lehtedes on C-vitamiini kaks korda rohkem kui sidrunis). Võrdlemisi rohkelt on naatriumi ja kaltsiumi.[1]

Kasutamine

Kulinaarias

Värsket juurt kasutatakse toorelt, sest keetes iseloomulik maitse kaob. Riivitud juur sobib liha ja kala juurde teravaks lisandiks. Eriti hästi loomaliha ja suitsulõhega. Veel kasutatakse seda kapsasalatis, dipikastmetes, toorjuustudes, majoneesis, täidetud avokaadode maitsestamiseks ja punapeedi marineerimisel. Terava maitse leevendamiseks segatakse mädarõigast hapukoore, õunapüree ja riivitud õunaga.

Lehti ja juurt kasutatakse kurkide, kõrvitsa ja teiste köögiviljade sissetegemisel.

Ravimina

Meditsiinilisel otstarbel kasutatakse mädarõika kuivatatud juurt, sellest pressitud mahla või droogist valmistatud preparaate.[1] Kasutatakse isutuse ja seedehäirete raviks. Aitab ka kuseteede infektsioonide, köha ja bronhiidi korral. Välispidiselt sobib mädarõika vesilahus kurgu kuristamiseks ja lihasevalude korral pealemäärimiseks. Kasutatakse salvide ja geelide koostises ning homöopaatias.

Juurest ja lehtedest saab kollast värvainet.

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 Raal. A., Tervist ja vürtsi maailma ravimtaimedest, Valgus 2005.

Välislingid