Aed-mädarõigas

Allikas: Vikipeedia
Aed-mädarõigas
Aed-mädarõika puhmik
Aed-mädarõika puhmik
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Kapsalaadsed Brassicales
Sugukond: Ristõielised Gentianaceae
Perekond: Mädarõigas Armoracia
Liik: Aed-mädarõigas
Ladinakeelne nimetus
Armoracia rustiana
Gaertn.
Sünonüümid
  • Cochlearia armoracia L.

Aed-mädarõigas (Armoracia rustiana) on ristõieliste sugukonna mädarõika perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaimeliik.

Morfoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vars on 50–150 cm kõrgune, paljas, püstine ja harunev. Moodustab laia tugeva lehekodariku. Juurmised lehed suured, terveservalised, alumised varrelehed sulglõhised. Lehed on kergelt lainelised ning võivad kasvada meetrikõrguseks. Nelja kroonlehega valged õied asetsevad kohevates pööristes, mis kinnituvad 1,5 meetri kõrgusele õisikuvarrele. Pealt pruunikas ja seest valge juur on jäme ja lihav.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärineb Ida- ja Lõuna-Euroopast. Kultiveeritakse laialdaselt kogu maailmas. Aed-mädarõika looduslik vorm kasvab Venemaa idaosas ja Ukraina steppides.

Kasvukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis vana kultuurtaim. Kasvab metsistunult raudteede ääres, maanteede ümbruses, mahajäetud aedades ja jäätmaadel.

Kasvatamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aed-mädarõigas on vähenõudlik kultuur. Paljundatakse juurpistikutega.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis mädarõigas

Aed-mädarõika terava ja vürtsika maitsega juurt kasutatakse maitseainena ning rahvameditsiinis. Lehti kasutatakse kulinaarias hapendamisel.