Orzełi juhtum: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 19. jaanuar 2024, kell 03:41

Orzeli juhtum oli Poola allveelaeva Orzel saabumine Tallinna lahele 14. septembril 1939 ja interneerimine Tallinna sõjasadamas kuni sellele 18. septembril 1939 järgnenud põgenemisele Eesti vetest.

Interneeritud laeva põgenemine andis Nõukogude Liidu juhtkonnale võimaluse süüdistada Eestit neutraalsuse rikkumises – NSV Liiduga sõjas oleva riigi, Poola abistamises. Stalin kasutas Orzeli juhtumit ühe ettekäändena, et survestada Eesti Vabariiki sõlmima Nõukogude Liiduga nn. baaside lepingut (28. septembril 1939).

Laeva saabumine ja interneerimine

14. septembril 1939, kaks nädalat pärast Teise maailmasõja algust, saabus sõjas oleva Poola allveelaev Orzel öösel ootamatult Tallinna reidile ja soovis kasutada neutraalses riigis abi ettekäändel, et komandör (Henryk Kłoczkowski) oli haige ja laeval rike. Orzel lubati küll eskordi saatel Tallinna sõjasadamasse ja komandör jäeti pärast läbivaatust kergete haigusnähtudega haiglasse, kuid riket ei avastatud. Nii otsustasid Eesti võimud allveelaeva selle meeskonna edasistest kavatsustest hoolimata hoopis interneerida.

Eesti merejõududest pandi laeva valvama kaks madrust, üks kaile ja teine juhtruumi. Lisaks pidi laeva valvama torpeedokaater Sulev. Poola allveelaevalt võeti ära merekaardid, kuid ei suudetud õigeaegselt maha võtta torpeedosid ega välja pumbata kütust (sellega jäi ühtlasi täitmata sõjavägede juhataja kindral Johan Laidoneri käsk). Poolakatel lubati kohtuda diplomaatidega ja jääda veel üheks ööks oma allveelaevale. Paljude eestlaste sümpaatia kuulus sel ajal poolakatele, kes olid langenud Saksamaa rünnaku ohvriteks. See võis nõrgendada tähelepanu.

Laeva põgenemine

Kui NSV Liit 17. septembril 1939 Poolale kallale tungis, põgenes Orzeł järgmisel päeval (Jan Grudziński juhtimisel) Tallinnast. Selleks võtsid poolakad Eesti vahimehed vangi ja väljusid pärast mõningasi manööverdamise viperusi sadamast. "Orzełi põgenemine käis väga lihtsalt," on meenutanud madrus Boris Kivik, " - elektri-telefoniliin lõigati läbi ja kail olnud valvur Boris Mahlstein meelitati laeva, kus ta uimaseks löödi, ning laev asuski kai äärest eemalduma."^[1]

Sulevi kahuritest tuld allveelaevale ei avatud, sest otsustati enne küsida telefonitsi üle mereväe staabist. Staabis aga keegi telefonile ei vastanud. Keegi oli tulistanud sadamas laeva pihta vaid mõned püssilasud. Sõjasadama väravast väljumisel rammis allveelaev esmalt vööriga veel lainemurdja-kaid, tekitades sellesse 2 m laiuse ja 3-4 m sügavuse vigastuse.

Kui Orzeli oli juba merel, avati tema suunas tuli merekindlustest ja tulistati 14 lasku, kuid laev sukeldus. Allveelaeva saadeti merele otsima 4 Eesti sõjalaeva: torpeedopaat Sulev, vahilaev Laine, miiniveeskajad-traalerid Ristna ja Suurop. Otsingud Eesti vetes tulemusi ei andnud. Küll põrkas torpeedopaat Sulev merel kokku piirivalvepaadiga, mis uppus. Tuvastamata nõukogude allveelaev teostas aga ebaõnnestunud torpeedorünnaku miiniveeskajale Suurop.

Allveelaev ilmus korraks välja Gotlandi lähistel 21. septembril ning saatis kaks kaasavõetud Eesti meremeest toiduainete ja kojusõidurahaga kummipaadis maale.

Järellugu

Interneeritud laeva põgenemine andis NSV Liidule ettekäände süüdistada Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva riigi abistamises. Nõukogude sõjalaevad asusid demonstratiivselt ristlema Eesti territoriaalvete lähedal, otsimaks põgenenud allveelaeva. Hiljem mõeldi survestamiseks veel välja propagandalugusid nagu vene aurulaeva Metallist uputamine Narva lahes "tundmatu allveelaeva" poolt.

24. septembril nõudis NSV Liit Eestilt ultimatiivselt vastastikuse abistamise pakti allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Eesti alistus ja 28. septembril kirjutati lepingule alla.

Eesti merejõududes viidi seoses juhtumiga läbi ka juurdlus ja karistati süüdlasi. Merejõudude juhataja Valev Mere vabastati ametist.

14. oktoobril ilmus seni teadmata asukoha ja sõidusihiga allveelaev Orzeł lõpuks välja Suurbritannia rannikul. Nõukogude Liit ei ilmutanud siiski huvi sõlmitud lepingut ümber vaadata.

Viited

↑ Laskmata jäänud lask ja päästetud au

[1] Laskmata jäänud lask ja päästetud au

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{Lisaviiteid|kuu=mai|aasta=2020}}
+{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2024}}
+{{keeletoimeta}}
 [[Pilt:ORP Orzel.jpg|pisi|Allveelaev Orzel 1940. a algul]]
 [[Pilt:Tallinn orzel.jpg|thumb|250px|Mälestustahvel Tallinnas]]
-'''Orzeli juhtum''' oli Poola allveelaeva [[Orzel]]i saabumine Tallinna, interneerimine ja seejärel põgenemine 18. septembril 1939 [[Tallinna sõjasadam]]ast.
+'''Orzeli juhtum''' oli Poola allveelaeva [[Orzel]] saabumine [[Tallinn]]a [[Tallinna laht|lahele]] 14. septembril 1939 ja [[interneerimine]] Tallinna [[Tallinna sõjasadam|sõjasadam]]as kuni sellele 18. septembril 1939 järgnenud põgenemisele Eesti vetest.
-Juhtumi tulemuseks olid toona olulised välispoliitilised tagajärjed ning seda kasutati ühe ettekäändena Nõukogude Liidu poolt Eesti Vabariigi survestamisel.
+Interneeritud laeva põgenemine andis [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] juhtkonnale võimaluse süüdistada Eestit neutraalsuse rikkumises – NSV Liiduga sõjas oleva riigi, [[Poola]] abistamises. [[Stalin]] kasutas Orzeli juhtumit ühe ettekäändena, et survestada Eesti Vabariiki sõlmima Nõukogude Liiduga nn. [[baaside leping]]ut (28. septembril 1939).
 == Laeva saabumine ja interneerimine ==
-. septembril 1939, kaks nädalat pärast [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] algust, saabus sõjas oleva Poola allveelaev Orzel öösel ootamatult Tallinna reidile ja soovis kasutada neutraalses riigis abi ettekäändel, et komandör ([[Henryk Kłoczkowski]]) oli haige ja laeval rike. Orzel lubati küll eskordi saatel [[Sõjasadam]]asse ja komandör jäeti pärast läbivaatust kergete haigusnähtudega haiglasse, kuid riket ei avastatud. Nii otsustasid Eesti võimud allveelaeva selle meeskonna edasistest kavatsustest hoolimata hoopis interneerida.
+. septembril 1939, kaks nädalat pärast [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] algust, saabus sõjas oleva Poola allveelaev Orzel öösel ootamatult Tallinna reidile ja soovis kasutada neutraalses riigis abi ettekäändel, et komandör ([[Henryk Kłoczkowski]]) oli haige ja laeval rike. Orzel lubati küll eskordi saatel [[Tallinna sõjasadam]]asse ja komandör jäeti pärast läbivaatust kergete haigusnähtudega haiglasse, kuid riket ei avastatud. Nii otsustasid Eesti võimud allveelaeva selle meeskonna edasistest kavatsustest hoolimata hoopis interneerida.
-Eesti merejõududest pandi laeva valvama 2 madrust, kellest üks kaile ja teine juhtruumi. Lisaks pidi laeva valvama torpeedopaat Sulev. Laevalt võeti maha merekaardid ja väidetavalt ka väärtuslikum alkoholitagavara, kuid ei suudetud õigeaegselt maha võtta torpeedosid ega välja pumbata kütust (sellega jäi ühtlasi täitmata sõjavägede juhataja kindral Johan Laidoneri käsk). Poolakatel lubati kohtuda diplomaatidega ja lisaks veeta ka veel üks öö oma laeval. Praktiliselt kuulus tegelikult eestlaste sümpaatia toona poolakatele, kes olid langenud Saksamaa rünnaku ohvriteks. See võis nõrgendada tähelepanu.
+Eesti merejõududest pandi laeva valvama kaks madrust, üks kaile ja teine juhtruumi. Lisaks pidi laeva valvama [[torpeedokaater]] [[Sulev (torpeedopaat)|  Sulev]]. Poola allveelaevalt võeti ära merekaardid, kuid ei suudetud õigeaegselt maha võtta torpeedosid ega välja pumbata kütust (sellega jäi ühtlasi täitmata sõjavägede juhataja kindral [[Johan Laidoner]]i käsk). Poolakatel lubati kohtuda diplomaatidega ja jääda veel üheks ööks oma allveelaevale. Paljude eestlaste sümpaatia kuulus sel ajal poolakatele, kes olid langenud Saksamaa rünnaku ohvriteks. See võis nõrgendada tähelepanu.
 == Laeva põgenemine ==
@@ 25. rida: / 27. rida: @@
 [[24. september|24. septembril]] nõudis NSV Liit Eestilt ultimatiivselt [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|vastastikuse abistamise pakti]] allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Eesti alistus ja [[28. september|28. septembril]] kirjutati lepingule alla.
-Merejõududes viidi seoses juhtumiga läbi ka juurdlus ja karistati süüdlasi. Merejõudude juhataja [[Valev Mere]] vabastati ametist.
+Eesti merejõududes viidi seoses juhtumiga läbi ka juurdlus ja karistati süüdlasi. Merejõudude juhataja [[Valev Mere]] vabastati ametist.
-. oktoobril ilmus seni teadmata asukoha ja sõidusihiga allveelaev Orzeł lõpuks välja [[Inglismaa]]l. Nõukogude Liit ei ilmutanud siiski huvi sõlmitud lepingut ümber vaadata.
+. oktoobril ilmus seni teadmata asukoha ja sõidusihiga allveelaev Orzeł lõpuks välja [[Suurbritannia]] rannikul. Nõukogude Liit ei ilmutanud siiski huvi sõlmitud lepingut ümber vaadata.
 ==Viited==