Eckerö Line

Allikas: Vikipeedia
Eckerö Line
Eckerö Line' logo
Asutatud 1994 (kuni 1997 nimi Eestin Linjat)
Valdkonnad laevandus
Emafirma Rederiaktiebolaget Eckerö
Võrguleht http://www.eckeroline.ee
Eckerö Line´i laev "Nordlandia"

Eckerö Line on Ahvenamaa laevakompanii Rederiaktiebolaget Eckerö tütarettevõte, mis korraldab parvlaevaliiklust liinil TallinnHelsingi.

Eckerö Line on osa 1961 asutatud laevafirmast Rederiaktiebolaget Eckerö. Selle ettevõtte teine osa Eckerö Linjen korraldab parvlaevaliiklust liinil Eckerö-Grisslehamn. Samasse kontserni kuuluvad turismiettevõte Ålandsresor, bussifirma Williams Buss ja laevatehas Algots Varv AB. Rederiaktiebolaget Eckerö on ka teise Ahvenamaa laevafirma Birka Line´i enamusaktsiate omanik[1].

Rederiaktiebolaget Eckerö plaanis Tallinna-liini varakult. Esimesed läbirääkimised Eesti Merelaevandusega juunis 1989 jooksid liiva. Järgmine plaan sama aasta augustis - luua eestlastega ühisettevõte Oy Festonia Line Ab - jäeti kõrvale osalt Soome meremeeste ametiühingu vastuseisu tõttu. Septembris 1989 peeti läbirääkimisi ühe tollase Tallinna abilinnapeaga, ent pärast lähemat tutvumist Vanasadamaga lükati plaan edasi. Pärast Corbiere´i ostu sõlmis Rederiaktiebolaget Eckerö operaatorlepingu Inrekoga ja laev hakkas Tallinn-Helsingi liinil sõitma Inreko kaubamärgi New Estonian Line all. Järgmisel aastal tuli sellele liinile Roslagen ja Rederiaktiebolaget Eckerö kavandas laeva toomist Eesti lipu alla.[2] Ent Inreko ütles koostöölepingu üles ja moodustas 1994. aastal koos Eesti Merelaevandusega ühisettevõtte Eminre.

Eestin Linjat[muuda | redigeeri lähteteksti]

10. veebruaril 1994 asutasid Rederaktiebolaget Eckerö ja Birka Line Mariehamnis ühise tütarettevõtte Oy Eestin Linjat Ab Ltd , mis saatis laeva "Alandia" sõitma Tallinna–Helsingi liinil. Erinevalt ettevõtte sini-kollasest värvikombinatsioonist kasutati Tallinna-liinil sini-valget. Ka laeva töötajate vorm oli väga sarnane Eckerö Linjeni omale. Uuel ettevõttel ei läinud hästi ja septembri keskel peeti kriisikoosolek ning vahetati välja direktor.

Olukorra tegi veel halvemaks parvlaeva "Estonia" põhjaminek 1994, mis mõjus kõigile parvlaevafirmadele. Samal ajal algas hinnasõda Tallinkiga, ent aasta lõpuks oli kahjumist hoolimata reisijate arv taastunud. Sügisel 1996 ostis Rederiaktiebolaget Eckerö tütarettevõtte Eestin Linjat Birka Line´ilt välja. Turu-uuring 1997. aastal näitas, et Eestin Linjat polnud õnnestunud nimi, sest ei märkinud küllalt selgelt reederi Soome päritolu. Seoses Nord Gotlandia ostuga 1997. kaaluti veelkord ettevõtte nime, seekord oli kõne all Nord Line. Kuid see nimi oli juba kasutuses ning seetõttu jäi nimeks Eckerö Line Ab Oy.[3]

Laevastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Laev Ehitamisaeg Pilt Laevastikus alates Laevatehas Liin Liik
Finlandia 2001 Finlandia arriving Tallinn 14 March 2013.JPG 2013 Daewoo Shipbuilding, Lõuna-Korea Tallinn-Helsingi parvlaev
Nordlandia 1981 MS Nordlandia Tallinn 01.jpg 1998 AG Weser Seebeckswerft, Saksamaa Tallinn-Helsingi parvlaev
Translandia 1976 Translandia arrives Tallinn 7 May 2012.JPG 2004 J.J. Sietas Werft, Saksamaa Tallinn-Helsingi ro-pax-laev

Eckerö Line omandas oma esimese (ja kaua ainsa) parvlaeva "Nordlandia" 1998. "Nordlandia" asendas mõlemad laevad "Alandia" ja "Apollo", mis varem seda liini sõitsid.

2004. aasta mais ostis Eckerö Line ro-pax-laeva "Translandia" teiseks laevaks Helsingi–Tallinna liinile reisijate hulga suurenemise tõttu Eesti ja Soome vahel. Reisijate hulk suurenes sellepärast, et Eesti astus Euroopa Liitu.

Jaanuaris 2013 tõi Eckerö Line Tallinna-Helsingi liinile parvlaeva Finlandia (ex Moby Freedom), müüs Translandia ja suunas Nordlandia autota reisijatele mõeldud liinile Tallinn-Vuosaari.

Papenburgi laevad[muuda | redigeeri lähteteksti]

1990-ndail aastail on Tallinn-Helsingi liinil sõitnud kolm Eckerö Linjenilt renditud sõsarlaeva: Jos L Meyer Werftis Saksamaal Papenburgis ehitatud parvlaevad "Apollo", "Roslagen" ja "Alandia". "Apollo" on sõitnud aastail 1991-1994 Tallinna–Helsingi liinil Eesti lipu all nimega "Corbiere".

Papenburgis on ehitatud ka aastail 198291 Eckerö-Grisslehamni liinil sõitnud "Eckerö", praegune St. Ola.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Eckerö sai enemmistön Birka Linesta Helsingin Sanomat, 24. mai 2007 (vaadatud 17. novembril 2011)
  2. Historien om den som kommer igen. Rederiaktiebolaget Eckerö 1961-2011. Ekenäs 2011. ISBN 978-952-92-8591-4 (rootsi keeles)
  3. Historien om den som kommer igen. Rederiaktiebolaget Eckerö 1961-2011. Ekenäs 2011. ISBN 978-952-92-8591-4 (rootsi keeles)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]