Dobasna mõis
Dobasna mõis (маёнтак Добасна) on mõis Valgevenes Mahiloŭ oblastis Kiraŭski rajoonis Dobasna külanõukogus. Mõisa peahoone asub Žyličy asulas. Mõisakompleks on kultuurimälestisena riikliku kaitse all.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Mõisa varasemad omanikud olid Trabskid. XVI sajandil läks mõis Chodkiewiczite valdusse. See vahetas korduvalt omanikke, kuni aastal 1716 hakkas see kuuluma Sapiehadele. Sapiehade valdusse jäi Dobasna mõis kuni XIX sajandini. XIX sajandi alguses said mõisa omanikuks Bułhakid, kelle valdusse see jäi kuni Oktoobrirevolutsioonini. Nemad ehitasid Žyličy karjamõisa juurde (Фальварак Жылічы) ka uue mõisasüdame (vana mõisa keskus asus Dobasnas). Mõis kuulus algul Minski vojevoodkonda ja Rečyca maakonda, pärast Poola jagamist aga Mogiljovi kubermangu Rogatšovi maakonda.[1]
Praeguse mõisakompleksi rajasid XIX sajandi alguses Bułhakid. Ignat Bułhak lõpetas Tartu Ülikooli ja osales seejärel Napoleoni sõdades. Pärast 1812. aasta isamaasõda jõudis ta Vene vägede koosseisus Pariisi, kus kogus endale hulgaliselt kunstiväärtusi.[2]
.jpg)
Pariisist naastes lasi ta Dobasna jõe kaldale rajada uue mõisasüdame. Vanas mõisasüdames hakkas aga tegutsema suhkruvabrik. Ignat muutis mõisa majanduslikult edukaks valduseks ja lõpuks õnnestus tal suurendada selle pindala 30 000 hektarini.[3]
Järgmine omanik oli tema poeg Edgar, kes jätkas mõisakompleksi väljaehitamist. Tema valdusse läks mõis aastal 1848. Aastal 1914 müüs ta mõisa Emanuel Bułhakile, kes oli selle viimane omanik.[4]
Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]
Peahoone ehitati Žyličysse aastal 1825. Mõisakompleksi kuulusid park, puuviljaaiad, juurviljaaiad, veekogud, mida kasutati ka kalakasvatuseks. Mõisas tegutses tärklisevabrik, seal toodeti suhkrut. Mõisal oli oma viinavabrik, jõel asus vesiveski. Tänapäeval on lisaks peahoonele säilinud ka tiibhoone, ait, jääkelder, kaks talli, kolm põllumajanduslikku tootmishoonet, veetorn, mõisavalitseja maja, mitmed mõisatööliste elamud.[5]. Heas korras on need hooned, mis on leidnud omaniku ja on kasutusel, ülejäänud osa mõisakompleksist on varemetes.
Peahoone[muuda | muuda lähteteksti]
Π-kujulise peahoone lasi ehitada Ignat Bułhak. Projekti autoriks oli Karol Podczaszyński. Aastail 1864-1876 lisati sellele veel kahekorruseline tiibhoone, kus asusid teenijate eluruumid; lisaks oli tiibhoones ka katoliku kirik. Lossi peafassaadi ehib sammastega portikus, pargipoolsel küljel asuvad täisnurksed risaliidid. Portikusel on kuus korintose sammast, seda ehib ka dekoratiivne vapp. Korpuse juurde kuulub ka vaatetorn. Külgmisi tiibu ehib karniisiga friis, neid kaunistavad festoonid ja rosetid. kolonnaadid kaunistavad ka külghooneid. Hoone koridorid on kujundatud anfilaadidena.[6]
Pärast võõrandamist asus hoones lastekodu, seejärel zootehnikum. Teise maailmasõja ajal hävis üks hoone tiib, kes asus kasvuhoone. Lossi rajati sõjaväehaigla, aga parki kasutati sõdurite matmispaigana.[7] Pärast sõda asus lossis põllumajanduskool. Hiljem ehitati sellele uus hoone ja loss jäi praktiliselt tühjana seisma. Lossi jäi vaid raamatupidamine.
Aastal 1973 koostas arhitekt J. Kurto hoone restaureerimise projekti ja hiljem sai see ka teoks. Restaureerimistöid tehti aastatel 2009–2015. Aastast 1996 asuvad hoones muusikakool ja koduloomuuseum.[8]
Interjöör[muuda | muuda lähteteksti]
Lossi ruumide kujundamisel on kasutatud ampiirstiili elemente. Ruume ehivad reljeefid, friisid ja pisiplastika, tube on kaunistatud kullatud elementide ja peeglitega. Seinapaneelidel on antiikmütoloogiast pärit stseene kujutavad bareljeefid. Üks laemaale teinud kunstnikest oli Tadeusz Rostworowski.
Lossi lõunatiiva teisel korrusel asub kolonnaadidega kolmeks osaks jagatud paraadsaal. Saali sammaste ja pilastrite kapiteelid on kullatud. Saali põrandat katab parkett, ruumis asuvad kahhelahjud. Ruumi ehib mitmete reljeefidega lagi.
Park[muuda | muuda lähteteksti]
Lossi ümber asub täisnurkselt ristuvate alleedega väiksemaks jagatud territoorium, kus asusid veekogud, aiad ja park. Pargi pindala on 18 hektarit, kujundatud ala kogupindala aga 100 hektarit. Parki poolitab Dobasna jõgi, millesse olid kujundatud saared. Säilinud on paviljonide, lehtlate ja sildade varemed. Peahoone ees asuv pargi osa oli regulaarsema planeeringuga, seal asub ka ümmargune parter, milleni viivad kaks vahtraalleed.
Park kujundati 1830. aastatel. Võõrliikidest kasvab seal valge mänd, hõbevaher, hall pähklipuu ja läänepärn.
Pilte[muuda | muuda lähteteksti]
-
Trepp Dobasna mõisas -
Paraadsaal -
Keerdtrepp Dobasna mõisas -
Skulptuur mõisa pargis -
Paraadsaali lagi -
Karniis ja vaatetorn
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. detsember 2015. Vaadatud 4. novembril 2015.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. detsember 2015. Vaadatud 4. novembril 2015.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://stomais.livejournal.com/2286.html
- ↑ http://probelarus.by/belarus/sight/architecture/usadba_bulgakov_dobosna_v.html
- ↑ http://globus.tut.by/zhilichi_kirov/index.htm#manor_main
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. detsember 2015. Vaadatud 12. novembril 2015.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. oktoober 2015. Vaadatud 12. novembril 2015.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. detsember 2015. Vaadatud 12. novembril 2015.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Dobasna mõis |