Neeger

Neeger (saksa keeles Neger < prantsuse keeles nègre < hispaania keeles negro < ladina keeles niger 'must') on sõna, millega tähistatakse Aafrikast pärit tumeda nahavärviga inimest.^[1] ^[2]

Eestikeelses kirjanduses kasutati seda sõna esimest korda 1811. aastal Karl Ernst Bergi põhjaeestikeelses aabits-lugemikus "Uus ABD ja Luggemisse-Ramat".

„Awrika-maal ellawad ennamiste Negrid ehk mora-rahwas. Need on werre polest mustad, nende hambad on walged ni kui walge-lu, silmad on selged ja terrawad ja juuksed willa arrolised, mustad, kahharad ja lühhikessed.“
– ^[3]

Ingliskeelses kirjanduses on asendatud mõne neegritest rääkiva teose pealkiri poliitiliselt korrektsemaga. Selle mõju ulatub ka eesti keelde. Nii ilmus Agatha Christie klassikalise kriminaalromaani "Kümme väikest neegrit" uus eestikeelne väljaanne pealkirjaga "Ja ei jäänud teda ka" (Varrak, 2008).^[4]

2006. aasta õigekeelsussõnaraamatus oli märksõnal "neeger" märge "ei ole eesti keeles halvustav".^[5] 2013. aasta "Eesti õigekeelsussõnaraamatust" oli neutraalsuse märge eemaldatud.^[6]^[7] See oli ainus sõna õigekeelsussõnaraamatus, mille juures oli eraldi märge, et sõna ei ole halvustav.^[8] Mitmed autorid ja meediaväljaanded on siiski hakanud eelistama sõnu "must", "aafriklane", "mustanahaline" ja "tumedanahaline".^[9] Naljatledes on kasutatud sõna "neeger" sellistes ametile viitavates liitsõnades nagu "leheneeger" ja "IT-neeger".

2015. aastal leidis Eesti Keele Instituut tekstikorpusi läbi töötades, et sõna on eesti keeles oma neutraalse tähenduse minetanud ning seda kasutatakse pigem halvustavas kontekstis, lisades seetõttu vastava märkuse seletavasse sõnaraamatusse. Neutraalse tähenduse on säilitanud "mustanahaline".^[10]

2022. aastal otsustas Tallinna ringkonnakohus raadio Sky Plus eetris edastatud mõttevahetuse ja sellele järgnenud reaktsiooni kohtuasjas, et sõna "neeger" on eesti keeles halvustava tähendusega.^[11]