Miles Davis

Allikas: Vikipeedia
Miles Davise mälestusmärk Poola linnas Kielces

Miles Dewey Davis III (26. mai 1926 Alton, Illinois28. september 1991 Santa Monica, California) oli USA muusik (trompetist ja ansamblijuht).

Miles Davis pärines jõukast mustast kesklassi perest. Ta isa oli hambaarst ja ema muusikaõpetaja. 12-aastaselt hakkas ta trompetitunde võtma. Septembris 1944 kolis ta New Yorki, et asuda õppima prestiižikas Juilliardi muusikakõrgkoolis. Juilliard jäi juba järgmisel aastal pooleli, kuna enam ahvatles klubides Charlie Parkeri grupis mängimine. Esimese oma nime all tehtud plaadi andis ta välja 1947. aastal (sellel mängisid ms. Parker, pianist John Lewis ja trummar Max Roach).

1948 koostas ta noneti, millesse kuulusid ms. Gerry Mulligan, Lee Konitz, John Lewis, J.J.Johnson. Seda koostööd arranžeerija Gil Evansiga peetakse nn. cool jazzi alguseks (album "Birth Of The Cool," 1949).

1950. aastate alguses sõlmis lepingu legendaarse Prestige plaadikompaniiga, millele plaadistas suure osa aastakümnest. Tugev esinemine aasta Newporti dzässfestivalil juulis 1955 tõi lepingu plaadifirmaga Columbia Records, mis sidus teda kuni 1985. aastani. See prestiižne leping võimaldas luua tal esimese oma nn. suurtest kvintettidest, ms. saksofonist John Coltrane'i ja kontrabassist Paul Chambersi ja pianist Bill Evansiga.

1950. aastate lõpus hakkas eksperimenteerima modaalse ehk laadilise džässiga, mis kulmineerus albumiga Kind Of Blue (1959), mis on praeguseks ajaks müünud üle kahe miljoni eksemplari ja on üks kõikide aegade populaarsematest ja mõjukamatest moderndžässplaatidest.

Miles Davise teises suures kvintetis (1964–1968) tegid kaasa saksofonist Wayne Shorter, pianist Herbie Hancock, bassist Ron Carter ja trummar Tony Williams. Uue kvinteti muusikat iseloomustas abstraktsus, populaarsete džäss-standardite asemel hakati rõhku panema omaloomingule. Aastakümne lõpus hakati võtma mõjutusi pop- ja rockmuusikast (Jimi Hendrix, James Brown, Sly Stone), kasutama elektrooniliselt võimendatud instrumente, mis võõrandas osa kuulajaskonnast, kuid tõi juurde ehk enamgi. 1969. aastal avaldas Miles Davis paljude meelest džäss-rocki alguseks peetavad albumid In A Silent Way ja Bitches Brew, millel tegid kaasa Shorter, Hancock, Joe Zawinul, John McLaughlin, Dave Holland, Jack DeJohnette, Chick Corea ja teised.

1970. aastaid iseloomustas eksperimenteerimine maailmamuusika elementide ja 20. sajandi klassikalise muusikaga (Karlheinz Stockhauseni mõjutusel sündis album On The Corner, 1972). Kriitikud süüdistasid teda vastuoluliselt ühest küljest populismis ja teisalt äärmuslikus avangardismis. Tänapäeva perspektiivist nähtuna olid Milesi seitsmekümnendad väga edumeelne periood, mille mõju kaasaegsele muusikale kasvab aasta aastalt. 1975. aastal katkestas pahenevate terviseprobleemide ja uimastisõltuvuse tõttu pea viieks aastaks igasuguse avaliku tegevuse.

1981. aastal pöördus tagasi kontserdilavadele, tema tolle aja ansamblites tegid kaasa näiteks saksofonistid Bob Berg, Bill Evans, Kenny Garrett, kitarristid Mike Stern, John Scofield ja Foley, trummarid Al Foster ja bassistid Marcus Miller ja Darryl Jones. Muusikasse ei toonud Miles Davise kaheksakümnendaid siiski enam midagi uut, repertuaar lähenes popmuusikale ja tema instrumentaalsed võimed olid tervislikel põhjustel sageli väga nõrgad.

Miles Davis't peetakse ehk suurimaks džässmuusika uuendajaks: tema olulisel osalusel tekkisid näiteks cool jazz, modaalne džäss, džäss-rock, mõjutas oluliselt teisi džässi ja popmuusika voolusid: bebop, third stream, avant garde, ambient, world music.

Aastal 1984 pälvis Miles Davis Taani kõrgeima muusikalise tunnustuse Léonie Sonningi muusikaauhinna, mida annab välja Léonie Sonningi Muusika Sihtasutus. [1]

Valitud plaadid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valitud videod (DVD-d)[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "The Cool Jazz Sound" (1959)
  • "Miles Electric: A Different Kind Of Blue" (1970)
  • "Live In Montreal" (1985)
  • "Miles In Paris" (1989)
  • "The Miles Davis Story" (2002) (dokumentaalfilm)

Valitud raamatud[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Miles Davis & Quincy Troupe "Miles" (Simon & Schuster 1990) (autobiograafia)
  • Ian Carr "Miles Davis: The Definitive Biography" (Thunder's Mouth Press 1999)
  • John Szwed "So What: The Life Of Miles Davis" (Simon & Schuster 2002)
  • Ashley Kahn "Kind of Blue: The Making of the Miles Davis Masterpiece" (Da Capo Press 2000)
  • Paul Tingen "Miles Beyond: The Electric Explorations Of Miles Davis, 1967–1991" (Watson-Guptill Publications 2001)
  • J.K.Chambers "Milestones: The Music and Times of Miles Davis" (Da Capo Press 1998)
  • George Cole "The Last Miles: The Music of Miles Davis, 1980–1991" (Michigani ülikooli kirjastus 2005)

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 356

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]