Chrétien de Troyes

Allikas: Vikipeedia

Chrétien de Troyes (umbes 1135 – umbes 1183) oli prantsuse poeet, keda peetakse prantsusekeelse niinimetatud ümarlauakirjanduse (keldi müütide ainestikul põhinev, peategelaseks oli enamasti legendaarne kuningas Arthur) alusepanijaks ning üheks esimestest rüütliromaanide autoritest. Ta teenis Champagne'i krahvi Henri I õukonnas.

Chrétien de Troyes' olulisemad teosed olid Yvain ehk Lõvirüütel, Cligés, Lancelot ehk Kaarikurüütel, Érec ja Énide ning Perçeval ehk Graali lugu, mis on lõpetamata teos. Tema romaanid peegeldavad poliitilisi ja kultuurilisi ideaale nendes oludes, mille keskel ta kirjutas. Aristokraatiaideaalid segunevad rüütliseiklustega, õukondliku armastusega ning religioossete püüdlustega, mis sümboliseerivad ristiretke vaimu.

Elu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Chrétien de Troyes' elust on vähe teada, nimelt ainult seda, mis ta on ise oma töödes ära märkinud. Tema nime teatakse Érec ja Énide proloogist[1], kus ta end esitleb kui Crestiens de Troies. Tema sünnikoht ega -aeg ei ole siiani täpselt teada.[2][3]

Kaarikurüütli proloogis kinnitab autor, et on kirjutanud "oma Champagne'i daami käsul", see oli teadaolevalt Marie de Champagne, Akvitaania Eleanori ja Louis VII tütar. See proloog annab tunnistust tema staatusest Champagne'i õukonnapoeedina, kuna Kaarikurüütel on ilmselt kirjutatud tellimusteosena, mille ainestiku ja tähenduse on talle ette andnud Marie de Champagne.[4] Niisamuti annab Chrétien de Troyes oma viimases teoses Perçeval ehk Graali lugu mõista, et on Flandre'i krahvi ja Marie de Champagne'i kavaleri, Philippe d'Alsace'i teenistuses. Chrétien esitleb teose prolooogis Philippe'i kui "õilsamat kui mehed Rooma impeeriumis."[5] Kaks mainitud patrooni olid kõrgest soost isikud, ning nende elulood annavad infot Chrétien de Troyes' elu ja tema teoste täpsemaks dateerimiseks. Nii on teada, et need kaks eelmainitud romaani on kirjutatud aasta 1164 (kui Marie abiellus Champagne'i krahvi Henri'iga) ja aasta 1191 (Flandre'i krahvi Philippe'i surma-aasta) vahel.[6]

On oletatud, et Chrétien võis olla olnud madalama seisusega aristokraatlikust perekonnast, tuginedes Énide'i vasallist isa kirjeldusele Éric ja Énide'is: kuna vasallid olid feodaalse ühiskonna sotsiaalseks ja moraalseks aluseks, olevat Chrétien tahtnud austada seda, mille keskelt ta ise pärines. Sellest perspektiivist lähtudes oleks Cligési autor pidanud olema olnud mõne aristokraatliku perekonna noorim poeg, kellele oli määratud vaimuliku elu. Kuid selle hüpoteesi teeb üsna ebatõenäoliseks fakt, et Chrétien oli sidunud oma nime Troyes'i linnaga, kus ei leidunud ühtegi lossi ega kindlust, mis oleks võinud mõne aristokraatliku pere käsutuses olla.[7][8]

Samas on ka välja pakutud võimalust, et Chrétien olla olnud juudi päritolu. Troyes'i linnal oli tähtis juudi kogukond, ning teooriat toetavad ka tema enda sõnadi Philomenas, kuhu ta on alla kirjutanud kui "Crestien li Gois": viidates endale sõnaga goy, mis tähistas juudiusku pöördunut. Kuid on ka võimalik, et tegu oli hoopis teise nimetusega Gouaix' külale, mis asub Troyes' lähedal.[9] Samuti pole võimatu, et allkiri on lisatud hiljem ümberkirjutajate või koostajate poolt, kuna oma teoses Perçeval ehk Graali lugu kohtleb Chrétien de Troyes juute vägivallaga, viidates neile kui kurjategijatele, kes tuleks maha lasta nagu koerad.[10] See tunduks eriti sobimatu ja vasturääkiv, kui ta oleks ise juut olnud.[11]

Chrétien de Troyes' surmast on sama vähe teada kui tema sünnistki. Kuid ilmselt just tema surma tõttu jäi Graali lugu lõpetamata, kui uskuda Gerbert de Montreuli, 13. sajandi poeeti, kes mainitud teost lõpetada püüdis.[12]

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ei ole teada, et Chrétien de Troyes oleks kirjutanud ladina keeles, nagu tegid mitmed tema kaasaegsed. Cligés'i sissejuhatuses annab Chrétien mõista, et ta on olnud viie varasema teose autoriks veel enne mainitud romaani: neli neist Ovidiuse tõlked ja adaptsioonid tema emakeelde, millest üks on meieni jõudnud; viies teos on Chrétieni versioon Tristani ja Isolde loost, mis ei ole säilinud.

Tema inspiratsiooniallikateks olid keldi traditsioonid ja bretooni legendid (Britannia ainestik), kuid ta annab neile – vähemalt oma viimases teoses – uue kristliku dimensiooni, mis on tugevalt mõjutatud 12. sajandi Põhja-Prantsusmaal levinud kangelaslauludest ning trubaduuride luulest. Tema kunsti saladus peitub, tema enda sõnade kohaselt, tema võimes moodustada hea kooslus, liita omavahel hoolikas tasakaalus vorm, ainestik ja tähendus.

Tema peateosteks on niinimetatud ümarlauaromaanid, esindades kuningas Arthurit., kuid ta ei ole Chrétieni lugude keskmeks. Teostes figureerivad eelkõige tuntud rüütlid nagu Yvain või Lancelot, kelle rüütellus jääb alati viisakuse ja õilsuse piiridesse. Chrétien de Troyes' romaanide aluseks on sageli rüütli eneseotsingud ja -avastused, kuigi seda otsesesõnu ei väljendata, ning samuti ka teiste tundmaõppimine. Vastupidiselt kangelaslauludele, mille temaatika on patriootiline (näiteks Karl Suure lugu "Rolandi laulus") ja mille missioon või siht on "kollektiivne", siis rüütliromaanis on tegu rüütli isikliku – peaaegu intiimse – retkega.

Kuningas Arthuri õukonnal on Chrétien de Troyes' romaanides kindel koht. See on kindlasti autori kujutluse loodud, kuid põhineb keltide ning anglo-normannide uskumustel. Õukond on ümarlauaromaanidele keskpunktiks, see on koht rikkalikule ja suursugusele elule, kus kõike head on külluses. Ümarlaua seiklused leiavad oma alguse naistest, armastatud olemisest. Võib mõelda, et need teosed on avanud kirjandusele armastuse maailma. Chrétien de Troyes oli vastu "mõistusearmastusele", ning see on sümbol, mis märgib prantsuse kirjanduse kestvalt ära. Kuigi kurtuaassus kaob vähehaaval kirjandusajaloost, siis puhta armastuse teema muutub üha kindlamaks.

Ovidiuse tõlked[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Les Commandemenz Ovide (kaduma läinud), Ovidiuse Ravimid armastuse vastu järgi.
  • L'Art d'amors (kaduma läinud), Armastuskunsti järgi.
  • Le mors de l'épaule (kaduma läinud), loo järgi Pelopsist ja Demeterist Metamorfooside VI raamatus.
  • Philomena, loo järgi Philomelast, Proknest ja Tereusest Metamorfooside VI raamatus.

Rüütliromaanid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Un roman del roi Marc et d'Ysalt la blonde (kaduma läinud Tristani ja Isolde lugu).
  • Érec ja Énide (umbes 1170)
  • Cligés ou la Fausse morte
  • Lancelot ehk Kaarikurüütel (umbes 1175–1181)
  • Yvain ehk Lõvirüütel (umbes 1175–1181)
  • Perçeval ehk Graali lugu (umbes 1182–1190, lõpetamata teos).

Chrétien de Troyes kirjutas oma viis rüütliromaani kaheksasilbilistes värssides. Inspireeritud bretooni ja keldi legendidest kuningas Arthuri ning Graali retke kohta, kirjutas ta teosed Lancelot ehk Kaarikurüüte,l Yvain ehk Lõvirüütel ja Perçeval ehk Graali lugu. Need müütilised seiklused on kohandatud kurtuaasse kirjanduse osaks. Kangelased satuvad tihti valiku ette oma armastuse ning rüütlimoraali vahel.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Érec et Énide, vers 9
  2. Walter 1997, p. 5-6
  3. Doudet 2009
  4. Walter 1997, p. 6
  5. Walter 1997, p. 6
  6. Walter 1997, p. 6-8
  7. Doudet 2009, p. 35-36
  8. Walter 1997, p. 18
  9. Doudet 2009, p. 39-42
  10. Le conte du Graal, vers 6293
  11. Walter 1997, p. 18
  12. Walter 1997, p. 19